Erakonna Eesti 200 juhatuse liige Lauri Hussar tegi teisipäeva hommikul Taavi Aasale avaliku pöördumise, milles sõnastas kümme küsimust seoses Vene gaasist loobumise ja Eesti energiajulgeoleku olukorraga.

"Tõenäoliselt jälgib enamik Eestimaa inimesi praegu seda, kuidas valmistub Eesti Vabariik loobuma Venemaa gaasist, et mitte toetada agressori sõjategevust Ukrainas. Vähem oluline ei ole ka see, kuidas need protsessid on juhitud, sest meie jaoks on eluliselt tähtis piisava gaasivaru olemasolu ning Venemaa torugaasist vabanemine juba lähitulevikus," seisis pöördumises.

"Paraku on lahenduseks pakutud LNG-terminali rajamine viimase nädalaga jõudnud tupikseisu, millist olukorda, ei saa nimetada hästi juhitud protsessiks ning milles vastuste asemel on kerkinud esile üha uusi küsimusi," märkis Hussar.

Avaldame alljärgnevalt Lauri Hussari küsimused ja Taavi Aasa vastused neile.

1. Miks ei keera Eesti riik ühemõtteliselt selga Venemaa gaasile ja energiakandjatele?

Ühemõtteline otsus on langetatud. Valitsus tegi põhimõttelise otsuse loobuda Venemaa päritolu maagaasist hiljemalt selle aasta lõpuks. Selle otsuse põhiselt töötame, et luua alternatiivne tarnekanal LNG ujuvterminali näol ning hangime riigile strateegilise gaasivaru. Need tegevused kindlustavad, et saame hakkama Vene gaasita.

2. Mis takistab riiki kiire lahenduse leidmisel ja meie koostööd eraettevõttega selleks, et juba sügisel oleks Eestil oma LNG-terminal?

Oleme leidnud kiire võimaliku lahenduse ning Elering räägib eraettevõtetega läbi, et see ka võimalikult kiiresti ellu viia. Projektis on mitu osalist ning peame jõudma lahenduseni, millega kõik osapooled oleks nõus ning mis ei kahjustaks gaasitarbijat. Igaks juhuks on riigil olemas ka plaan B, kui läbirääkimised ei peaks tulemust tooma.

3. Kas lisaeelarvega eraldatav 171 miljonit eurot on mõeldud Venemaa torugaasi ostmiseks, juhul kui LNG projekt ei peaks õnnestuma?

Riigi strateegiline gaasivaru hangitakse tingimusega, et tegu pole Venemaa torugaasiga. Valitsus on varemgi selgelt välja öelnud, et välistatud on võimalus, et see raha läheb täiendavalt Venemaa sõjamasina rahastamiseks.

4. Kas vastab tõele, et Eleringi juhid on valitsuse kabinetinõupidamisel käinud välja mõtte, et Ukraina sõja lõppedes võiksime Venemaa torugaasi edasi tarbida, sest see võib olla siis soodsama hinnaga?

Ei vasta tõele.

5. Lisaeelarvega eraldatakse Eleringile selle projekti infrastruktuuri arendamiseks täiendavalt 30 miljonit eurot. Kas see summa lisatakse põhivõrgu tariifile ning kas selle peavad kinni maksma tarbijad?

Ei. Need on vahendid, mis on ette nähtud osaluse omandamiseks Eesti ja Soome süsteemihaldurite ühisettevõttes, mille ülesandeks saab ühiselt renditud LNG ujuvterminali rentimine ja opereerimine. Tõenäoliselt piisab seejuures oluliselt väiksemast hulgast eelarvelistest vahenditest.

6. Milleks on tarvis eelnõu, mis riigistaks hädaolukorra seadusele viidates LNG-kaid rajada sooviva eraettevõtte varad?

Sellist kavatsust valitsusel ei ole ning säärast eesmärki täitvat eelnõud ei ole valitsus ka riigikogule esitanud.

7. Kuidas on selline natsionaliseerimine kooskõlas ettevõtlusvabaduse, vabaturumajanduse ja Euroopa Liidu direktiividega?

Veel kord, sellist eelnõu ei ole ning ei ole ka plaanis teha. Maagaasiseaduse, hädaolukorra seaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu näeb ette, et gaasi süsteemihaldur Elering tagab, et meie gaasisüsteem saaks LNG-d vastu võtta. Selleks on vaja teha tegevusi Eleringile kuuluvas gaasivõrgus – näiteks rajada liitumispunkt. Mingisugust eraettevõtte riigistamist eelnõu ette ei näe.

8. Millistel põhjustel otsustas põhivõrguettevõte Elering minna turult üle pakkuma LNG tankerit, mille eraettevõtjad olid oma lahenduse pakkumiseks juba välja valinud?

Elering ei ole pakkumist teinud. Laevaomanikuga suhtles Eleringi Soome partner, kuna Soome riik oli juba varem otsustanud LNG võimekuse väljaarendamise, et oma varustuskindlus tagada. Kuna selliseid laevu on vähe, on konkurents neile suur. Pigem on konkurentideks teised Euroopa riigid, kes samuti püüavad LNG vastuvõtuvõimekust arendada.   

9. Kuidas garanteeritakse Eestile, et planeeritavas ühisprojektis Soomega ei otsusta meie partnerid ühel hetkel osta soodsatel tingimustel gaasi ikkagi Venemaalt?

Meil pole põhjust oma Soome naabrites kahelda. Eesti ja Soome energeetikakoostöö on seni olnud laitmatu. Kui soovime Soome otsuseid mõjutada, siis selleks on kindlasti paremad võimalused nendega riske jagada ja koostööd teha, kui heade naabritega vastanduda ning neis pidevalt kahelda.

10. Millistel põhjustel ebaõnnestus Soomega ühise LNG-terminali rajamine Inkoosse ning miks ei alustanud Eesti seejärel vastavalt kokkuleppe aastal 2017 ise oma LNG-terminali rajamist?

Seda tuleks küsida Eesti ja Soome turuosalistelt. Kokkulepe nägi ette, et kui Soome oma poolele terminali rajada ei soovi, saavad seda teha Eesti ettevõtjad. Kuivõrd Vene gaasitarnete katkemine kogu Euroopas ei olnud enne selle aasta 24. veebruari realistlik stsenaarium, ei olnud ettevõtted valmis sellist terminali rajama.

Seda eriti olukorras, kus Leedu maksumaksja toetusel oli Leedu juba omal initsiatiivil rajanud regiooni vajadustest suure osa katva ujuvterminali Klaipedasse. Enne 24. veebruari sarnase täiendava terminali rajamise eeldus Eestisse oleks tähendanud iga-aastaselt märkimisväärset maksumaksja toetuse maksmist terminali ülalpidamiseks.

Ehk enne käesolevat aastat ei olnud kuidagi mõistlik riigil endal sellist projekti ette võtta, sest meil oli tagatud gaasivarustus ja seda võrreldes praegusega ka tunduvalt soodsama hinnaga. Kuni turg toimis ning riigi varustuskindlus oli tagatud, polnuks see olnud kuidagi majanduslikult põhjendatav.