Möödunud nädalal sai avalikuks, et Harju maakohtu kohtunik Alari Möldre oli prokuratuuri ettepanekul trahvinud Eesti Ekspressi ja selle ajakirjanikke Sulev Vedlerit ja Tarmo Vahterit kumbagi 1000 euroga, sest lehes trükiti ära Swedbanki rahapesukaasuses kahtlustuse saanute ringi laienemine ka panga endisele juhtkonnale.

Justiitsminister Maris Lauri ütleb, et kriminaalmenetluse seadustikku selliselt kasutada ei peaks saama. "Ma ei ole ise õigusteadust õppinud ja selle tõttu toetun kahele allikale. See on erinevatele inimestele, kes on minust õigusteadustes targemad, ja teiseks on alati kasulik lugeda eelnõu seletuskirja," ütles justiitsminister.

"Tõsiasi on see, et seletuskirjast ilmneb, et on ikkagi mõeldud antud paragrahvi juures seda, et menetluses kas otseselt osalevad, aga ka riigiametnikud, nendele on piirangu seadmise mõte olnud," lisas Lauri.

Tema sõnul ongi praeguse vaidluse sisu see, kuidas kohus tõlgendab seaduses kirjas olevaid sõnu. "See ongi minu arusaamise kohaselt praegu selle kohtuvaidluse üks objekte. Kas seda võib tõlgendada teistmoodi. Kui ma vaatan täiesti teiste eelnõude puhul, siis on riigikohtu puhul olnud väga erinevaid lähenemisi. On selliseid, kus riigikohus lõppastme kohtuna on leidnud, et seaduse sõnastus on just selline, nagu riigikogu seletuskirja järgi ilmselt mõeldi, aga on olnud ka paar juhtumit, kus riigikohus on tõdenud, et tekstist tuleb midagi muud välja," märkis Lauri.

"Kui see vaidlus lõppeb näiteks nii, et riigikohus leiab teistmoodi, kui on seletuskirjas viidatud, tekib kahtlematult küsimus, kas seadust tuleb muuta," rääkis Lauri. "Ma arvan, et tuleb leida mõistlik lahendus, kus ajakirjandusvabadus eksisteerib ja kui ajakirjaniku kätte satub materjal, siis tema ei ole süüdi, et ta selle materjali on kätte saanud. Küsimus vaid on selles, kes selle materjali temani toimetas, kui selle materjali temani toimetamine ei olnud seaduspärane," märkis Lauri.

"Minu arvates on küsimus alati selles, et kui mingi info lekib, siis tuleb selgeks teha, kes selle info lekitas ja karistada tuleb lekitajat. Mitte avaldajat," lisas Lauri.

Lauri lisas ka, et ta on prokuratuuriga suhelnud viimase otsuse kohta ajakirjanike trahvimist taotleda. "Me oleme pisut suhelnud ja suhtleme kindlasti veel, et miks ja kuidas ja mis põhjustel nad seda teinud on. Aga ma arvan, et eks nad peavad ise seda selgitama avalikkusele, miks ja mis probleeme nad seal näevad."

Prokuratuur on peaprokurör Andres Parmase suu läbi väljendanud soovi, et kõik ajakirjanduses ilmuv materjal, mida võiks käsitleda kohtueelse menetluse informatsioonina, oleks prokuratuuriga kooskõlastatud.