Eesti põhiseadus sätestab täpselt, kuidas on võimalik Eestis erakorralisi valimisi esile kutsuda. Sel nädalal pakuti näiteks välja, et erakorralised valimised võivad kõne alla tulla pärast seda, kui valitsus seob lisaeelarve eelnõu usaldusküsimusega, aga eelnõu ei leia toetust. Kuid meie põhiseadus ei näe sellisel juhul ette erakorraliste valimiste toimumist. Seega võib selle spekulatsiooni unustada.

Veel on pakutud konstruktsiooni, mille kohaselt Kaja Kallase valitsust umbusaldatakse ning seejärel paneb Reformierakond valitsuses hääletusele teha presidendile ettepanek erakorraliste valimiste väljakuulutamiseks.

Tehniliselt on seda võimalik teha, selline ettepanek oleks kooskõlas põhiseadusega, kuid ma ei näe mitte ühtegi argumenti, miks president Alar Karis peaks selle ettepanekuga nõustuma ning erakorralised valimised välja kuulutama.

Riigipeal oleks sellise ettepaneku kaalumiseks aega kolm päeva ning loomulikult kohtuks ta konsultatsioonideks erakondade juhtidega. Presidendi sisenõunik ja teised presidendi lähikonnas suhtleksid kindlasti väga paljude riigikogu liikmete ning teiste mõjukate poliitikutega.

Erakorralisi valimisi ei taha riigikogus mitte keegi. Seega lepiksid poliitikud omavahel kokku. Kas Jüri Ratas või Kaja Kallas saaks riigipeale kinnitada, et tal on riigikogus vajalik toetus ja häälteenamus, et moodustada uus valitsus.

Ühe võimalusena oleks see Jüri Ratase juhitud valitsus, kuhu kuuluksid lisaks Keskerakonnale, EKRE ja Isamaa. Teise võimalusena oleks see Kaja Kallase juhitud valitsus, millesse kuuluksid Isamaa ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond.

Kui riigikogus on olemas kõik eeldused toimiva ning põhiseaduse kohase enamusega valitsuse moodustamiseks, siis ei oleks riigipeal mitte mingit alust erakorraliste valimiste väljakuulutamiseks.

President ei saa erakorralisi valimisi välja kuulutada seetõttu, et talle näiteks ei meeldi uue valitsuse koosseis. Või ei meeldi peaministri lipsu või kleidi värv. Mingit põhjust erakorraliste valimiste väljakuulutamiseks sellisel juhul riigipeal ei oleks.

Teoreetiliselt on muidugi võimalus, et kumbki suuremate erakondade liidritest ei saa valitsuse moodustamisega hakkama. Näiteks ei ole Isamaa nõus tulema Kallase valitsusse, kuid Keskerakond ei suuda tagada EKRE-ga uuesti valitsuse moodustamisele oma fraktsiooni toetust.

Kuid ka sellisel juhul tuleks mängu riigikogu liikmete täiesti inimlik soov ja huvi vältida riski, et erakorralistel valimistel jäädakse riigikogust välja. See aga tähendab, et tuleb kokku leppida ja kindlasti selle kokkuleppeni jõutakse.

Praegusel hetkel võidaks erakorralistest valimistest vaid Reformierakond. Seega puudub teistel erakondadel igasugune huvi lasta asjadel nii kaugele areneda. Erakorralisi valimisi ei tule. Selle teooria võib unustada.