"Hea küsimus, väga hea küsimus," ütles Kallas valitsuse pressikonverentsil vastates ERR-i küsimusele koalitsiooni tervisest.

"Üldiselt on ikkagi nii, et poliitikas valitsuskoalitsioon hoiab kokku. Kui hakatakse tegema asju koalitsiooni väliselt, kui hakatakse tegema koostööd EKRE-ga, siis on soov see EKRE valitsusse tuua, muud selgitust sellele ei ole," kommenteeris Kallas.

Kallase sõnul esitas Keskerakond Reformierakonnale peretoetuse eelnõu näol ultimaatumi.

"Kahe päevaga võtta püsikulusid üle 300 miljoni niimoodi, et ei arutata... Kõik tahavad olla populaarsed. Teha populaarne ettepanek, et kõik saavad raha juurde, siis see on pool sellest rehkendusest. Ja teise poole rehkendusest, justkui kõik on kokku leppinud, peab tegema Reformierakond, et kust see raha leida. Niimoodi valitsuskoalitsioonis asju ei tehta," sõnas Kallas.

"Mina ei näe mingit muud põhjust seal taga, kui soovi teha midagi muud ja kellegi teisega. Aga mina ütleks, et olge siis mehed, tehke see umbusaldus mulle ja tehke see koalitsioon koos. Mis te veiderdate," ütles Kallas.

Kallas ütles ERR-ile, et kui peretoetuste eelnõu saab seaduseks jaanipäeva paiku, siis on tegemist uue koalitsiooni sündimisega. "Need hääled ju järelikult poliitilise kokkuleppe taga on teistsugused kui praegusel valitsuskoalitsioonil ja see tähendab seda, et mina seda valitsust enam ei juhi," lausus Kallas.

"Kindlasti me siis teeme pingutusi uue koalitsiooni sõlmimiseks ja see võimalus on meil veel ka sotside ja Isamaaga teha," sõnas Kallas.

Kallas rõhutas, et tema esimene valik ei ole praegust valitsust lõhkuda. "Mina ei soovi seda valitsust lõhkuda, ega ei ole teinud selleks midagi, et seda valitsust lõhkuda," ütles Kallas.

Aab: oleksime pidanud enne Reformierakonnaga kokku leppima

Riigihalduse minister ja Keskerakonna valitsusdelegatsiooni juht Jaak Aab ütles, et enne eelnõu sisse andmist oleks võinud jääda rohkem aega aruteludeks.

"Kui meil on praegu valitsus Keskerakonna ja Reformierakonna vahel, siis tuleks koalitsiooniparteriga kokku leppida," ütles Aab ja märkis, et ütles selle sõnumi välja ka kolmapäevasel Keskerakonna koosolekul.

Aab rõhutas, et fraktsioon otsustas aga teisiti ja esitas peretoetuste eelnõu riigikogu menetlusse.

Aabi sõnul ütles ta ka oma erakonnakaaslastele, et taoline käik võib tähendada selle valitsuse lagunemist.

"Kõik oleneb sellest, kuidas edasi käitutakse. Kas üritatakse kokkuleppeid teha. Nii fraktsiooni kui ka erakonna esimees kinnitasid fraktsioonis, et kellelgi ei ole plaani lõhkuda seda valitsust, aga võib-olla on see väike surve, et saaks need õiged asjad ükskord otsustatud," rääkis Aab.

"Ma arvan, et põhjus oli see, et Keskerakond ei ole päris saavutanud läbirääkimistel lisaeelarves ja ka varasemalt kõiki oma eesmärke ja nüüd oleks vaja taotleda suuremat eesmärki," sõnas Aab.

"Mina ei tea mingitest kokkulepetest, et kuskil mingit teist koalitsiooni kokku pannakse. Minu eelistus on selle koalitsiooni jätkumine," märkis Aab.

"Eesmärki teha EKRE-ga koostööd erinevates küsimustes väga ei ole," sõnas Aab.

Keskerakonna fraktsiooni juhi Jaanus Karilaiu sõnul pole tegemist Reformierakonna vastu suunatud poliitilise intriigiga.

"Eks see kahtlemata ärritab, et me oleme debatis sees ja näitame mingitele kitsaskohtadele. Eks valitseda kahtlemata oleks kerge, kui keegi ei kritiseeriks ja oma ideid kõrvale ei pakuks," ütles ta.

Võrklaev: Keskerakonnaga oli kokkulepe, et arutame peretoetusi 2023. aasta riigieelarvega

Reformierakonna fraktsiooni esimees Mart Võrklaev rääkis ERR-ile, et Reformierakond leppis esmaspäeval koalitsiooninõukogu Keskerakonna delegatsiooniga kokku, et erakonnad arutavad peretoetuste tõstmist koos 2023. aasta riigieelarvega.

"Ütlesime Reformierakonna poolt siis, et toetame hinnatõusu kontekstis lastetoetuste ülevaatamist, aga seda ei saa teha eraldi muudest eelarvega lahendamist vajavatest probleemidest alates õpetajate, päästjate ja politseinike palkadest ja lõpetades täiendavate kaitsekuludega. Seetõttu on väga kahetsusväärne, et Keskerakonna fraktsioon otsustas erinevalt koalitsioonipartneriga kokkuleppest esitada koos opositsiooniga Isamaa eelnõu," kommenteeris Võrklaev.

"Koalitsioonipartneriga kooskõlastamata sammud ei mõju ühegi koalitsiooni tervisele hästi," lisas Võrklaev.

"Ma ei muretse niivõrd igapäevaste poliitmängude pärast, vaid Eesti riigi stabiilsuse ja kuvandi pärast. Keskerakond astus täna suure sammu EKRE tagasi valitsusse toomise poole, EKRE samal aja on seisanud parlamendis lisaeelarve vastuvõtmise sadade muudatusettepanekutega, takistades loobumist vene gaasist, toimetulekupiiri tõstmist ja investeeringuid laiapindsesse riigikaitsesse. Eesti inimestele see positiivne sõnum ei ole," rääkis Võrklaev.

"Ringvaatele" ütles Võrklaev, et praeguses üldises keerulises olukorras on vaja stabiilset valitsust ning Reformierakond koalitsiooni lõhkuda ei taha. Tema sõnul usaldab Reformierakond ka Keskerakonna esimeest Jüri Ratast.

"Muidu ei saaks koalitsioonis olla," ütles ta. "Küll aga on ohumärke. Olen seda ka täna välja öelnud, et iga samm, mida me teeme, vajab läbimõtlemist, lisas ta.

"Tuleb inimestele anda aega ja loodame, et kui läheb võib-olla esimene emotsioon üle mõlemalt poolt, siis saame kokku ja arutame, kui on tahe koostööd teha," sõnas Võrklaev.

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Jaanus Karilaid andis neljapäeval üle laste- ja peretoetuse seaduseelnõu, mille eesmärk on toetada Eesti lastega perede toimetulekut. Keskerakonna valitsuspartner Reformierakond eelnõule oma allkirja ei andnud.