2013. aastal jõustunud palgareform tasakaalustas noorem- ja vanempedagoogi palgad. Hiljem kadusid ametijärgud kui sellised üldse ning kõikide õpetajate palga alammäär sai ühesuguse suuruse.

"Kui noor tuleb kooli tööle ja ta näeb, et tal ei ole mitte mingit võimalust läbi oma arengu või oma staaži ehk läbi kogemuste saada suuremat palka kui algajal õpetajal, siis see on absoluutselt demotiveeriv," ütles  haridustöötajate liidu esimees Reemo Voltri.

Kui näiteks Soomes ja Taanis on kasutusel tööstaažipõhised ametijärgud, siis ministeeriumi silmis peaks palk olema diferentseeritud põhimõttel, et kes teeb rohkem, teenib rohkem. 

"Kindlasti peaks olema paindlikum kui lihtsalt tööstaaž. Paljudes riikides õpetajad liiguvad karjäärimudelil lähtudes sellest, kui kaua nad on valdkonnas töötanud. Ma arvan, et see peaks olema paindlikum ja mitmekesisem, olenedes sellest, kuidas õpetaja on töösse panustanud. Näiteks loonud õppematerjale, mis on ka teistele oluliseks töövahendiks. Või näiteks töötab väikeklassis hariduslike erivajadustega lastega. See kõik on läbirääkimiste küsimus," lausus haridus- ja teadusminister Liina Kersna.

Koolijuhtidel on siiski ka praegu võimalik palka diferentseerida, kasutades selleks puhverraha. Haridustöötajate liit eelistaks riiklikku mudelit, mis hõlmaks ka õpetaja staaži.

"Kui ma ühes koolis saavutan mingi palgataseme ja olen sunnitud mis iganes põhjustel kooli vahetama, kas ma peaks siis hakkama madalamast tasemest jälle peale? See peaks olema riiklik mudel, kus on tagatud mingi kindla süsteemi järgi õpetajale kindel lisapalk," lausus Voltri.

Õpetaja ootab süsteemi, kus antaks lisaraha nii tööstaaži kui ka koolitustel käimise eest.

"Kui sa käid koolitustel, arendad ennast, siis on sul ka selleks rohkem motivatsiooni. Sa tead, et võid teenida veel rohkem, et ongi päriselt kuskile pürgida. Ma arvan, et siin on ka see, et vanemate õpetajate seisukohast, kes on juba 10–20 aastat koolis töötanud, võib ka see vimma tekitada," lausus õpetaja Heleriin Paeoja.

17. mail algavad haridusministeeriumiga palgaläbirääkimised, EHL-i hinnangul kuluks karjäärimudeliks igal aastal umbes 150 miljonit eurot.