Ebe Kents töötab Saue Rimis müügiosakonna juhina. Aga juba poolteist kuud on tal ka teine amet, tööle tulnud ukrainlaste juhendajana. Kents on see, kes neile ametit tutvustab ja aitab igapäevastes probleemides, mis ette võivad tulla.

"Väga hästi nad võtsid omaks. Alguses kartsid küll, et äkki on liiga keeruline, et ei saa hakkama, aga väga kiirelt õpiti selgeks asjad. Kaks naisterahvast on meil alates märtsi lõpust, nemad on meil kõige pikema staažiga. Aga kaks on alates tänasest. Uued," rääkis Kents.

Saue Rimis töötab kuus Ukraina põgenikku, kellest ükski pole varem kaubanduses ametis olnud.

"Need esimesed, kes tulid, nemad lihtsalt astusid sisse ja küsisid tööd. Ja kuna meil on vaja (töötajaid), siis ilmselgelt võtsime. Üks on ametilt või hariduselt jurist ja Nastja on meil elektrik. Ta võib rääkida, kuidas turbiinidesse elektrikappe paigaldatakse," lausus Kents.

Köögis ja pagariletis töötav Anastassia Žovtenko on üks nendest, kes Rimis kõige kauem tööl olnud.

"Aeg on läinud kiiresti. Ma töötan kondiitrina. Küpsetan pirukaid, pitsasid. Teen salateid ja sooja toitu. Mulle meeldib töö, kollektiiv on tore. Kõik on lahked ja abivalmid," lausus Žovtenko.

Olenemata sellest, et müügiosakonna juht on üks väheseid kollektiivis, kes vene keelt räägib, saavad asjad aetud ja omavaheline läbisaamine on väga hea.

"Ebe on meie boss. Tema oskab vene keelt ja tõlgib meile," ütles Žovtenko.

Põhja-Eesti regionaalhaigla, sarnaselt teistele Eesti haiglatele vaevleb juba pikka aega õdede puuduses. Mitusada meditsiini haridusega Ukraina sõjapõgenikku võiks sellele probleemile leevendust tuua. Kümmekond uut kolleegi on ka juba regionaalhaiglasse tööle jõudnud.

"Kõik saab alguse sellest, et peab olema tahe võtta nad tööle. Ja meil on see tahe olemas. Loomulikult on Ukraina kolleegid pidanud kõik nõutele vastavad dokumentatsioonid korda saama. Tööle võtmine on bürokraatia pool, aga siis, kui ta tuleb osakonda, siis tal kindlasti on juhendaja," rääkis PERH-i õendusdirektor Katre Zirel.

Kui kaubandusvaldkonnas saab üks inimene juhendada mitut uut töötajat, siis meditsiinis on igal tööle tulnud ukrainlasel oma mentor.

"Ma aitan tal sisse elada, aitan aru saada, mis  osakond me oleme ja mida me teeme ja toetan teda igati," ütles rindkere- ja veresoontekirurgia osakonna õendusjuht Margit Härm.

Härm juhendab ukrainlannat, kel on  25-aastane õe tööstaaž.

"Ta on töötanud varem operatsioonitoas.  Ma ise ei teadnud varem Ukraina süsteemist midagi, aga tema jaoks on uued ühekordsed vahendid ja ta näeb seda, et õe töö on tehtud selle võrra palju lihtsamaks," lausus Härm.

"Praktilised erinevused on just tarvikute osas. Meil on oluliselt  rohkem võimalusi protseduuridele, erinevate tarvikutega. Aga veeni oskavad kõik õed üle maailma üht moodi punkteerida ja vererõhku ühtmoodi mõõta. Seal ei saa olla väga suuri tehnilisi erinevusi," rääkis pulmonoloogiakeskuse õendusjuht Reelika Kaljurand.

Ukraina õdede tööle värbamine õdedena on regionaalhaigla õendusdirektori sõnul keeruline ja vaevaline protsess, kuid tasub end ära.

"Ukraina õed, nad on äärmiselt motiveeritud ja teiselt poolt ma näen ka juhendajate motiveeritust neid juhendada, neid aidata," ütles Zirel.