Venemaa kuulutas suurpealetungi välja 19. aprillil, mille tulemusel on idasuunal vallutatud kolm väiksemat linna ja tungitud edasi mõnikümmend kilomeetrit. Harkivi on venelased jätnud ja seal on Ukraina väed jõudnud paarikümne kilomeetri kaugusele riigipiirist.

Riigikaitsekomisjoni aseesimees Leo Kunnas ütles, et Ukraina vajab rohkem ja moodsamat relvastust läänelt, muidu otsustavat edu ei tule. Oluliseks peab Kunnas Ukraina sõjaaja väe suurendamist.

"Ukraina poole võib-olla kõige olulisem avaldus sõja algusest saadik on see, et nad tahavad oma sõjaaja kaitsejõud suurendada ühe miljoni suuruseks. Alustasid sõda natuke rohkem kui 200 000 inimesega. Minu hinnangul oli Ukraina pool algusest peale see viga, et nende kaitsevägi oli liiga väike ja nad kuulutasid mobilisatsiooni välja alles sõja esimesel päeval," lausus Kunnas.

Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teadur Kalev Stoicescu hindas, et lähiajal kumbki pool sõjas murrangut saavutada ei suuda. Venemaa üritab suvel Harkivi ümbruses ja Donbassis positsioone kindlustada. Pealetung seal ei õnnestunud.

"Ma arvan, et Venemaa püüab nüüd tegelda ka muude tõsiste probleemidega, mis neil ees seisavad – ka majandusega, mitte ainult sõjalise tegevusega Ukrainas. Sest Putin kindlasti tahab majandust stabiliseerida ja säilitada seda näilist normaalsust, et vältida elanikkonna elatustaseme järsku halvenemist, mis võiks viia teoreetiliselt protestideni," ütles Stoicescu.

Stoicescu näeb võimaliku patiseisu juurdumist ja uue kontrolljoone tekkimist, mida kumbki pool ei suuda nihutada ja mis jagab Ukraina Venemaa ja lääne mõjutsooniks nagu Saksamaa pärast teist maailmasõda.