NATO liikmesriigid kasutavad käsitulirelvades valdavalt ühesugust laskemoon. Seda eesmärgil, et sõjaaja logistika oleks võimalikult lihtne ja liitlased saaks vajadusel moona jagada. Soomlased aga toodavad ise oma padruneid ja automaate. Sõjamuuseumi teadur Siim Õismaa selgitas ERR-ile ajaloolisi põhjuseid.

"Soome võttis juba peale Soome Vabadussõda ehk aastal 1920 selle suuna, et kuna peamiseks vaenlaseks on Nõukogude Liit, et siis ei oleks seda probleemi, et relvastuses on eri liiki relvi. Toon näite Vabadussõjast, kus meil oli täiesti normaalne, et ühe jalaväepataljonis oli neli erinevat tüüpi vintpüssi. Kõik kasutasid eri tüüpi moona. Soomes võeti see otsus vastu, et me jääme Vene padruni peale," rääkis Õismaa.

Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Martin Hurt ütles, et Ukrainale laskemoona saatmine on keeruline sarnasel põhjusel: Nõukogude Liidus toodetud relvad ja NATO padrunid ei sobi kokku. Seega, kui Soome saaks NATO-ga liitumisel loota liitlasriikide abile, oleks seda lihtsam pakkuda, kui Soome relvadele NATO padrunid sobiks.

"Ma arvan, et nii sõda Ukrainas kui ka tulevane NATO-liikmelisus hakkavad omama olulist mõju Soome ja Rootsi hankeplaanidele," ütles Hurt.

Näiteks kirjutas Helsingin Sanomat juba märtsis, et Soome kaalub Rootsiga üheskoos uue automaadi ostmist. Eesti kaitseväe pearelvur Risto Pärtel selgitas, et Soome automaat on väga sarnane Galilile, mille Eesti kaitsevägi hiljuti uue automaadi Rahe vastu vahetas.

"Me oma Galile kunagi ka moderniseerisime, panime sinna punatäppsihikuid ja lampe külge, aga see muutis selle relva järjest raskemaks. Tänapäeval ongi, kuna Rahe on kergem kui Galil, kui sinna panna mõned lisaseadmed juurde, siis see kaal ei tõuse nii märgatavalt, et hakkaks sõdurit koormama," rääkis Pärtel.

Punatäppsihik teeb sihtimise oluliselt lihtsamaks, seega on sõdurid täpsemad. Ehk põhjust uut automaati otsida oleks soomlastel nagunii. Uutele padrunitele üleminek ei ole samas lihtne.

"Kõik riigid tekitavad endal suure sõjaaja varu laskemoona ja relvastust, ei ole võimalik nii lihtsalt seda ümber vahetada," selgitas kaitseväe pearelvur.

Soomlased siiski on harjunud oma padruneid ise tootma. Soomlaste raskerelvastus kasutab juba pigem läänes toodetud laskemoona, lisas Hurt.

"Kui tõsta pilku ja vaadata suuremale ja kallimale relvastusele, mida Rootsi ja Soome kasutavad, seal see NATO-ga koostegutsemise võime on kindlasti suurem, seal on see loomulikult ka olulisem. Kui on vaja saata rakette või suurtüki laskemoona, on ka võimekus seda vastu võtta." 

Soome kaitseväe jalaväeinspektor kolonel Juhana Skyttä vastas ERRi päringule, et kuigi soomlased uurivad, milline võiks olla tulevikus kaitseväe automaat, ei ole seni kindlat plaani veel töökindel teenistusrelv asendada.

"Soome kaitsevägi teeb praegu katseid erinevate käsitulirelvadega, et välja selgitada, millised omadused, näiteks – kuulide läbivus, laskemoon ja selle varustamine, laskekaugus, kaal – oleks olulised tulevastele automaatidele, püstolitele ja teistele käsitulirelvaldele. Ühtegi otsust asendada seni kasutusel olev automaat ei ole tehtud. Sellele ei saa ka veel ajakava panna. Praegune automaat RK 62 on endiselt töökindel tulirelv," rääkis Skyttä.