Ülikoolide halduslepingud, millega määratakse kõrgkoolide riigipoolne rahastus ja riigi ootused ülikoolidele, on siiani allkirjastamata. Haridus- ja teadusminister Liina Kersna (RE) lubas kõrgkoolidele raha küsida riigieelarve läbirääkimistel.

"Rektorid on öelnud, et nad on nõus halduslepingud alla kirjutama juhul, kui me valitsuses suudame kokku leppida, et järgneval neljal aastal suureneb kõrghariduse rahastamine 15 protsenti. Järgmisel aastal see tähendaks siis kõrgharidusse lisaks ligi 25 miljonit eurot, aga kumulatiivselt on need summad väga palju suuremad," selgitas Kersna.

Riigikogu opositsioonipoliitik, Isamaa liige Viktoria Ladõnskaja-Kubits ütles, et kõrgkoolide rahastust saanuks tõsta juba lisaeelarvega.

"Kui me homme räägime lisaeelarvest ja meie poliitilistest plaanidest, siis üks meie teravamatest küsimustest peakski olema kõrgkoolide rahastamine ja selle süsteemi rahastamine. Sllepärast ma ei saa praegu aru, miks praegune valitsus ei pane sinna juurde, seal tegelikult ei ole jutt mingisugustest megasuurtest summadest," rääkis Ladõnskaja-Kubits.

Lisaeelarve hääletamine, kuhu Isamaa vastava paranduse tegi, on kolmapäeval seotud riigikogus usaldushääletusega valitsusele, mis tähendab, et muudatusettepanekuid hääletamisele ei panda.

Kultuurikomisjon arutas teisipäeval koos ülikoolidega, milline rahastamisviis oleks kõige jätkusuutlikum. Võimalusi on mitu.

"Kui vaadata puhtalt teiste riikide valikuid ja majanduslikke argumente, siis võiks kaaluda pikas perspektiivis ka seda, et tudengitel on mingi väike omaosalus - kas see on kümme protsenti, 20 protsenti kõrghariduse maksumusest. Seal on teaduslikud argumendid selle kasuks ka," ütles Tartu Ülikooli õppeprorektor Aune Valk.

Ta lisas, et napp on ka tudengite toetussüsteem, mistõttu tuleb vaesematest peredest tudengitel kooli kõrvalt tööl käia.