Kui mullu oli Eesti majanduskasv 8,25 protsenti, siis tänavu ootab IMF selle aeglustumist 1,25 protsendile, kuid sellest edasi hakkab majanduskasv järk-järgult taastuma.

Inflatsioon jääb tänavu IMF-i hinnangul kindlalt kahekohaliseks, kuid tuleval aastal see märkimisväärselt kahaneb ning langeb 2024. aastal tavatasemele.

IMF-i hinnangul peaks Eesti kasutama eelarveraha lähivaates sõjast tingitud erakorraliste vajaduste katteks ja suunata riiklikud toetused eelkõige neile, kes vajavad abistamist kõige rohkem.

Eesti Panga presidendi Madis Mülleri sõnul on Eesti prognoosinud sõja mõju majandusele väikseks. "Peamiselt on sõja mõju seni avaldunud kõrges inflatsioonis, tarbijahindade kallinemise taga on olnud eeskätt energiahinnad, " rääkis ta. "Hinnatõusule on hoogu andnud ka tarneprobleemid ja sisenõudlus."

Majanduse edasine väljavaade sõltub ka poliitilistest otsustest, mis puudutavad energiat ja sanktsioone, lisas Müller.

IMF märkis, et praegustes ebakindlates oludes peab poliitika kiiresti reageerima. "Hästi läbi mõeldud kriisiplaanid, sealhulgas võimalikuks maagaasitarnete täielikuks katkemiseks Venemaalt, aitaksid lähiaja eelarvepoliitika prioriteete paika panna," teatas IMF.

Riigi muutuvate kuluvajadustega peab kaasas käima ka tulude pool ehk maksupoliitika ning seetõttu soovitab IMF Eestil oma maksubaasi laiendada.

"Leian samuti, et on murettekitav, kuidas riigi kulude ja tulude vahe on järjest püsivamalt laiaks kärisenud. Ja et seetõttu on eriti tähtis, et olulisi täiendavaid kulutusi kinnistavaid otsuseid tehakse vastutustundlikul moel ehk koos kokkuleppega, mille arvelt need täiendavad kulutused kaetakse," ütles Müller.

Valuutafond on andnud positiivse hinnangu Eestis kasutatud toetusmeetmetele järsu hinnatõusu leevendamiseks, kuid rõhutas, et taolised toetused tuleks edaspidi suunata eelkõige madalama sissetulekuga leibkondadele. Pikemas vaates on riigi kulutustes ja investeeringutes selgelt uueks prioriteediks kerkinud sõltuvuse vähendamine Venemaalt imporditud energiakandjatest.

Mülleri sõnul peab jälgima ka eluasemeturgu, kus on hinnad kiiresti tõusnud ja pakkumine piiratud, mis võib kaasa tulla inimeste võlakoormuse tõusu.

Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse sõnul toetab IMF-i hinnang riigi prioriteete ning kinnitab, et valitsus on lisaeelarvega õigel teel.

"Ma pean ültema eelarveruumist rääkides, et see pole lõputu, peame seda kasutama targalt ja vastutustundlikult. Järgnevatel aastatel on vaja liikuda selles suunas, et tulud ja kulud oleksid tasakaalus ja riigieelarve jõuaks uuesti tasakaalu," ütles Pentus-Rosimannus.