Lõuna-Itaalias Calabria piirkonnas sündinud 'Ndrangheta on praeguseks prokuröride sõnul ülemaailmse haardega kuritegelik impeerium, mille peamine tuluallikas rahvusvaheline narkokaubandus ja aastakäive hinnanguliselt 80 miljardit.

"'Ndrangheta on üks maailma tähtsamaid, kui mitte kõige tähtsam kokaiinimüügiga seotud kuritegelikke organisatsioone. Nad on Lõuna-Ameerika kartellide tõeliselt usaldusväärne partner," ütles prokurör Alessandra Dolci.

Kui tegu poleks kuritegevusega, oleks see omaette antropoloogiline ja ka äriline nähtus. Calabria maffia koosneb sadadest perekondadest, kellest igaüks valitseb oma maalappi, aga kes alluvad teatud hierarhiale ja tegutsevad vajadusel sünkroonis. Suguvõsade veresidemed muudavad organisatsiooni sisseimbumise äärmiselt raskeks ja kohalikel nende vastu hakkamise keeruliseks.

63-aastane prokurör Nicola Gratteri teab seda isiklikult, sest kasvas üles ja käis koolis mitme inimesega, kelle hiljem süüpinki saatis.

"Mul vedas, sest ma sündisin ausate inimeste perre. Oleksin ma sündinud teises peres, võiks ma olla hoopis maffiaboss. /.../ Ning ma tahan oma kodukoha heaks midagi ära teha, et see piirkond elamiskõlbulikumaks muutuks ning selle elanikud poleks kurvad, vaid rõõmsad," rääkis Gratteri.

Nagu mitmete sarnaste kuritegelike klannide puhul on 'Ndrangheta edu valem piits ja präänik. Ühelt poolt võidakse rakendada jõhkrat vägivalda, teisalt on mitmed kahtlustatavad mafioosod Itaalia mõistes vaeses piirkonnas suured tööandjad või heategijad.

"Võib öelda, et 'Ndrangheta perekonnad valitsevad siinse hingamise ja pulsi üle. Kõik, mis piirkonnas või haldusalas toimub, peab olema esmalt 'Ndrangheta perede poolt heaks kiidetud," märkis Gratteri.

"Nad ei paista olevat verejanulised, õelad, tormakad ega üleolevad. Selline on 'Ndrangheta sarm, sest nad varjavad ennast lugupidamise fassaadi taha, mis paneb sind mõtlema, et ühiskondlikke norme arvestades on tegu hea inimesega. Miks ma peaksin neid süüdistama, kui nad on lahked, head, haritud ja lugupidavad?" kirjeldas advokaat Giovanna Fronte.

Kuid Vibo Valentia piirkonnas elavad Sara Scarpulla ja tema abikaasa maksid klanni vastu hakkamise eest üliränka hinda. 30 aastat väldanud maatüli nende kõrval elava väidetavalt piirkonna tähtsaima Mancusode maffiaperega päädis 2018. aastal pommiga nende auto all, millega sõitsid isa Francesco ja poeg Matteo. Isa sai ränki põletusi, pere ainus poeg hukkus.

"Mina surin ühes temaga. See oli minu perekond. Kui mu poega enam ei ole, pole olemas ka mind ega ka tema isa," ütles poja kaotanud Sara Scarpulla.

Carmine Zappia elule pani saatusliku pitseri, kui ta ei jõudnud maksta 5000 eurot kuus katuseraha oma mööbliäri eest. Väljapääsmatus olukorras teatas ta karabinjeeridele, aga väikeses kogukonnas tekitas see pehmelt öeldes paksu verd ja teda peab nüüd pidevalt saatma ihukaitse.

"Linn reageeris sellele halvasti. Kuna kõik teavad siin kõiki ja paljud on omavahel sugulased, on rohkem inimesi Mancusode kui minu poolt. Nad on Mancusode ja bossi poolt," rääkis Zappia.

"Varem olin ma 'Ndrangheta vang. Tänu kaitsele on minust nüüd saanud riigi vang. Aga parem, kui mulle järgnevad karabinjeerid, mitte mafioosod," sõnas ta.

Sarnaseid suuremaid ja väiksemaid lugusid on aastate jooksul kogunenud lugematul hulgal, aga pikka aega venisid või luhtusid uurimised imelikul kombel ja ohvrid tundsid, et riik on nad hüljanud.

"Politsei ei tulnud kaebuseid isegi mitte uurima. Sara esitatud kaebustest polnud mitte midagi kasu. Nüüd me teame, miks. Ametnikud, juristid ja ka kohtunikud olid korrumpeerunud. Teadsime, et niimoodi saame me ka ise surma," rääkisid Sara ja tema sõbranna.

Gratteri tõi põhimõttelise muutuse

Paljude sõnul toimus põhimõtteline muutus, kui umbes neli aastat tagasi haaras härjal sarvist Itaalia üks tuntum maffiaprokurör Nicola Gratteri. Prokuratuur ja karabinjeerid kogusid Mancusode klanni vastu pikalt asitõendeid ja ühe ööga detsembris 2019 vahistati üle 300 inimese.

"Tegu oli ühe viimaste aastate tähtsaima politseioperatsiooniga ja seda mitte ainult Vibo Valentias ja Calabrias, vaid kogu Itaalias. Kutsusime Itaalia teistest piirkondadest appi üle 3000 karabinjeeri, et vahistada üheaegselt uskumatult palju inimesi," rääkis politseikolonel Bruno Capece.

Paljud kohalikest, eriti nooremad reageerisid mafioosode massivahistamisele avaliku tänuga.

"See oli ainulaadne sümbol, mis lõhkus mitmeid tabusid. Kõige kaunim oli, et rahvas tundis, et on saanud vabaks, oli põhjust juubeldada," ütles Capece.

Üks asi on tabude lõhkumine, teine mastaap. Süüdistus esitati 355 väidetavale klanni liikmele, korrumpeerunud ametnikule ja võimukandjale. Hiigelprotsess toimub selleks spetsiaalselt kohandatud kohtumajas - tegemist on suurima maa-aluse kohtumajaga läänemaailmas.

Vanast kõnekeskusest ümber ehitatud kohtusaalis on 1000 istekohta ja tööpostid 600 advokaadi jaoks. Süüdistuste nimekiri on pikk - mõrvad, väljapressimised, narkokaubandus ja rahapesu, kui loetleda vaid osa.

70 inimest on juba süüdi mõistetud või kokkuleppele läinud. Protsess on väldanud juba üle aasta ja vältab veel vähemalt aasta.

"Tegu on tähtsa kohtuasjaga, aga mitte ainult arvude tõttu, vaid see kohtuasi on meie võimalus selgitada, kuidas 'Ndrangheta on loonud sidemeid riigiametite ja valitseva eliidiga," selgitas Gratteri.

Kohtuasja keskmes on mõjukas Mancusode pere, kes väidetavalt kontrollis Vibo Valentia provintsi ja mille juht väidetakse olevat Luigi Mancuso.

"Ta on karismaatiline tegelane, kes lävib tähtsate inimestega nii-öelda tsiviliseeritud ühiskonnas. Ta suhtleb tähtsate riigiametnike, ettevõtjate ja poliitikutega. Tal on mõjuvõimu. Lisaks uimastitega kaubitsemisele huvitab neid ka piirkonna sotsiaalne, poliitiline ja majanduslik elu. Me räägime riigist riigis," kirjeldas Gratteri.

Enamik kohtualuseid eesotsas Luigi Mancusoga eitavad kõiki süüdistusi.

Üks tuntumaid süüdistatavaid on endine Itaalia peaministri Silvio Berlusconi valitsuse senaator Giancarlo Pittelli, kes oli aastaid Mancuso advokaat, aga toimis prokuratuuri väitel ka kuritegeliku nõustajana ning püüdis hankida ja lekitada politsei uurimisinfot vastaspoolele. Teda esindab kaitseadvokaat Salvatore Staiano.

"Kas Giancarlo Pittelli on juristina ennast 'Ndrangheta perekonnale müünud? Seda vähemalt väidetakse. Mulle jääb kohtuasjast aga mulje, et Giancarlo Pittelli on kahjuks asjatult kohtu alla antud," ütles Staiano.

Prokurör püüab pahalasi puuri panna, aga paradoksaalsel kombel on tema enda elu praegu nagu arestialusel. Iga liigutust saadab umbes kümme turvameest, sest iga autosõit näiteks Catanzaro linnas asuvasse kontorisse võib jääda viimaseks.

"Pinge on alati õhus. Alati on hirm ja alati tuleb ettevaatlik olla. Tuleb hirmust üle saada ja surmale silma vaadata," ütles Gratteri.

Põhja-Itaalias Milanos töötav sealse maffiavastase osakonna juht Alessandra Dolci vaatab hiigelprotsessi lõunas kaasaelamise, aga ka resignatsiooniga. Paar aastat varem püüdis ta anda hoobi samale organisatsioonile läbi narkokaubanduse ja rahapesu protsessi Milanos.

"Ma loodan, et see õnnestub, kuid kahjuks kardan, et ei õnnestu, sest meiegi uskusime, et andsime neile surmahoobi, aga see polnud nii. Nad on väga vastupidavad," ütles Dolci.

"Catanzaros asuva prokuratuuri suunas käib raevukas mudaloopimine. Niimoodi 'Ndrangheta tegutsebki. "Vaene Luigi Mancuso on trellide taga, kuigi ta tegi siin nii palju head!", "Ta andis inimestele tööd ja lõi uusi võimalusi.", "Ja kes ta vastu on? Õel prokurör, kes inimesi vangi paneb!"," kommenteeris Giovanna Fronte.

Võtmeküsimus on tegelikult: kas ühe väidetava klanni likvideerimine muudab midagi? Isegi kui ühe süüdimõistmine õnnestub, kasvab sellele lohele uus pea.

"Loomulikult on oht, et teine pere või noorte rühm võib neid asendada. See oht on olemas ja on reaalne ning ühiskonna ülesandeks on nendest jäänud tühimik täita," tõdes Gratteri.

Vähemalt ühe võidu on Nicola Gratteri saavutanud. Eelmise aasta detsembrikuus mõisteti Sara ja Francesco naaber Rosario Mancuso autopommi tellimise eest eluks ajaks vangi.
Gratteri

"Seda tööd alustades ei oska sa isegi aimata, et sa jõuad sellise tuntuseni ja turvameetmeteni. 30 aasta eest ei kujutanud ma ettegi, et hakkan elama sellises puuris. Aga teist teed ei ole. Me peame seda jätkama ja oma tööd hästi tegema, maksku, mis maksab. Alternatiivi pole. Kui ma täna loobuksin, tunneksin ennast argpüksina ning argpüksina pole elul mõtet," rääkis Gratteri.