Tervise- ja tööminister Tanel Kiik tutvustas möödunud nädalal valitsuses eesolevat koroonahooaega käsitlevat Covid-19 valmisolekukava, mis näeb ette ühiskonna võimalikult avatuna hoidmist. Valitsus peab koroonakavas võimalikuks kolme riskistsenaariumi: leebe, raske ja uus pandeemia, millest kõige tõenäolisemaks peetakse praegu esimest.

Kadai rääkis "Vikerhommikus", et tema oleks tahtnud selle dokumendi puhul näha, et on tehtud eelnev õppetundide analüüs, aga seda seal pole. "Üldist ja sõltumatut analüüsi tehtud ei ole. Dokumendi puhul jäi häirima, et võimalikud stsenaariumid on ära toodud, aga ei leidnud nende stsenaariumide põhjendust, ei näinud ka riski- ja tõenäosuse hindamist. Et kui suur tõenäosus on, et üks või teine stsenaarium saab tõeks. Inimestele on mõistlik seda öelda, seda selgitada," analüüsis Kadai.

Kadai, kes esimesel koroona-aastal töötas terviseameti erakorralise meditsiini osakonna juhatajana, lausus, et kõik stsenaariumid on teoreetiliselt võimalikud, aga kõige tõenäolisem on praegu, et Covid-19 viirus on üle minemas hooajaliseks viirusnakkuseks ja me peaksime sellesse ka nii suhtuma.

Tema hinnangul pole sugugi kohatu võrdlus näiteks gripiga. "Polnud seda ka alguses, aga nüüd on eriti hästi sobilik, sest kui see viirus jääb püsivalt ringlusse, püsivalt muutuma, siis saabki paralleele tõmmata gripiga, mis käitub sarnaselt."

Koroonakava puhul nimetas Kadai aga väga heaks selle põhieesmärki ehk ühiskonna avatuna hoidmist ja piirangutest hoidumist. "Selleks, et võimalikult leebelt ja väikeste kadudega üks viirushooaeg üle elada, selle eelduseks on, et on loodud tingimused ja võimalused ning et inimesed tahavad neid kasutada, et käituda võimalikult nakkusohutult," ütles Kadai, tuues näiteks vaktsineerimise neil, kel vaja; samuti haigena kodus püsimise, mis peaks olema käitumisnorm.

Samuti peab Kadai koroonakavas positiivseks kirjeldust, kuidas masstestimiselt minnakse üle vajaduspõhisele testimisele ehk et diagnostiline test tehakse ainult sel juhul, kui sellel on mõtestatud eesmärk, näiteks sõltub sellest patsiendi ravi või mingi muu tegevus.

Vastu suve vaktsineerimine pole nii oluline

Koroonaviiruse vastu vaktsineerimisest rääkides peab Kadai vajalikuks oodata ära sügis ehk järgmine viirushooaeg, kuna selleks hetkeks peaks olema selge, millised on soovitused jätkuvaktsineerimiseks. "Seal on praegu ebakõlad ja tegelikult vaktsineerimise puhul, nagu ka gripi puhul, on mõistlik vaktsineerida vahetult enne kõrgleviku hooaega," ütles Kadai, märkides, et vastu suve vaktsineerimist ei pea ta isiklikult nii oluliseks. "Küll aga tuleb see teema aktuaalsemaks taas sügisel."

Suure tõenäosusega jääb vajadus riskirühmade jätkuvaks vaktsineerimiseks, kuna koroonaviirus on muutlik viirus ja ta suudab immuunsuse eest piltlikult öeldes kogu aeg põgeneda. Praegu leviva omikroni tüve puhul on tekkinud uued alavariandid ja Kadai sõnul saame eeldada, et neid tekib veel.

"Konkreetse tüve vastu välja töötatud vaktsiinid ei pruugi väljatuleku hetkel olla enam olulised või toimivad. Hea on aga see, et ka algsed vaktsiinid hoiavad väga hästi ära raske haigestumise ja suremise riski. Selles osas vaktsiinide tõhusus langenud ei ole," rõhutas Kadai, lisades, et ka riskirühmad püsivad viiruspuhangu algusest saadik samad: need on vanemad inimesed ja teatud haiguste põdejad.