Tehnoloogia areng ja majandusstruktuuri muutused on muutnud olulisel määral ka töösuhteid. Koroonaaeg kiirendas neid muutusi veelgi. Üha rohkem on valdkondi ja ameteid, kus töötamine ei toimu kindlal ajavahemikul ja kindlas kohas. Oma oskusi ei paku inimesed ainult ühele tööandjale vaid töötamine võib toimuda projektipõhiselt mitme tööandja heaks.

Muutunud töösuhteid iseloomustab kõige paremini sõna "paindlikkus". Kahjuks iseloomustab töösuhteid reguleerivat seadusandlust sõna "jäikus". Praegu on poliitikute töölaual tööreeglite muutmise ettepanekud, kuid on oht, et nende teostamine jääb venima, sest enne järgmise aasta riigikogu valimisi ei julge poliitikud oluliste, kuid erinevate huvigruppide vahel palju vaidlusi tekitavaid teemasid lahendada.

Seni on töötamise reeglite paindlikumaks muutmine jäänud toppama, sest tööandjad ja ametiühingud ei jõua üksmeelele. Viimastel kuudel on pidanud tööandjate, ametiühingute ja sotsiaalministeeriumi esindajad läbirääkimisi teemadel, mis eeskätt puudutavad tööaega.

Tööandjad tahaksid, et tähtajaliste töölepingute sõlmimisel oleks oluliselt rohkem vabadust ning oleks paigas, kui palju, mis tingimustel ja mis ajal saab tähtajalisi töölepinguid sõlmida. Näiteks oli soov, et tähtajalisi töölepinguid kümneks päevaks võib piiramatult sõlmida kuue kuu jooksul, pärast seda sõlmitud tööleping loetaks tähtajatuks.

Lisaks tahavad tööandjad, et pandaks paika reeglid, et töötaja ja tööandja saaksid kokku leppida, et töökoormus võib kõikuda ning kuidas siis tasustamine välja näeb.

Laual on ettepanek, et töötajatel oleks õigus ja vabadus tööandjaga kokku leppida oma töö korraldamises ning tööandjal ei lasuks kohustust kontrollida, kui kaua tema töötaja päevas töötab ja puhkab. Töötaja saaks selle üle ise otsustada.

Lisaks peab tööandja töötajate kodukontorite puhul teostama riskianalüüsi, mis on absurdne. Koduste ohutusreeglite ja töötingimuste eest peaks ikkagi vastutama töötaja ise.

Töösuhteid reguleerivate õigusaktide muutmine on alati keeruline. Seaduses on esindatud nii töötajate kui ka tööandjate huvid ning teemad, mis kõnetavad igaüht. Kuivõrd töölepingu seaduse muutmine mõjutab kogu tööealist elanikkonda ja kõiki tööandjaid, on iga muudatus avalikkuse ja ka poliitikute teravdatud tähelepanu all.

Tööandjate ootus on reeglina saada täiendavat paindlikkust, lihtsust ja väiksemat halduskoormust ning seeläbi vähendada ka kulusid. Töötajad on üldjuhul töösuhtes nõrgemad osapooled, kel on tihti keeruline oma õigusi kaitsta. Seetõttu on oluline arvestada ka ametiühingute ettepanekuid, mis lähtuvad vajadusest pakkuda sotsiaalset turvalisust, julgustada ja võimestada inimest.

Samal ajal on vale eeldada, et tööreeglite paindlikumaks muutmine on ainult tööandja huvides. Viimase aja muutused näitavad, et paindlikumast töökorraldusest on huvitatud ka töövõtjad.

Selge on seegi, et tööandjate ja töövõtjate huvid jäävad paratamatult erinevaks ning erinevad on ka ametit. Seetõttu võiks töösuhete reguleerimise üldine eesmärk olla maksimaalne paindlikkus ja otsustusvabadus. See aga ei võta võimalust konkreetsetel elualadel või ka ettevõtetes seada rangemad reeglid, kui tööandja ja näiteks töötajaid esindav ametiühing peavad seda vajalikuks.

Kuna töötamisega seotud reeglistiku muutmine on seotud erinevate huvidega, siis on poliitikute ülesanne erinevate osapoolte argumente kuulata ning valida välja parimad lahendused. Seda tuleb teha võimalikult kiiresti, sest tegelik elu on juba töösuhetesse muutusi toonud.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.