Mihkelson: Macron ja Scholz peaksid sõitma Kiievisse, et näha Moskva hävitussõda

Foto: ERR

Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ütles, et Prantsusmaa president Emmanuel Macron ja Saksa kantsler Olaf Scholz peaksid ära käima Kiievis, et näha, mida Venemaa hävitussõda endast kujutab.

Mõne lääneriigi juhtidelt on kostunud signaale, mis justkui kutsuks Ukrainat tegema Venemaale järeleandmisi ja Venemaa liidri Vladimir Putiniga leppima.

"Ma ütleks niiviisi, et see on praegu see hetk, kus lääne pealinnades tuleb vaadata peeglitesse ja küsida endalt, millise tuleviku nimel need poliitikud tegutsevad, ennekõike suurriikide juhid nagu Prantsusmaa president Emmanuel Macron, Saksa kantsler Olaf Scholz, Itaalia peaminister Mario Draghi ja teised," kommenteeris Mihkelson "Ringvaates".

"Üldiselt on ju nende esinemistest aru saada, et nad töötavad selle nimel, et maailmas valitseks rahu, et oleks stabiilsus ja ka väärtusruum, mille nimel me oleme ju Euroopa Liidus koos tegutsemas partnerite, liitlastena, NATO-s samamoodi, et oleks turvaline. Selleks, et seda saavutada, on ju ainult üks tee täna: toetada Ukrainat tema vabadussõjas selleks, et ta suudaks oma riiklust säilitada, kaitsta ja territoriaalset terviklikkust taastada," rääkis Mihkelson.

Ta lisas, et Venemaa režiim peaks sõja strateegiliselt kaotama.

Mihkelson ütles, et Prantsusmaal ja Saksamaal on väga pikaajaline kogemus suhetes Venemaaga, mistõttu peaksid nad mõistma, mis Venemaa puhul töötab ja mis mitte.

"Eriti situatsioonis, kus me täna oleme, kus Venemaa on alustanud hävitussõda ühe iseseisva riigi vastu ja tegelikult on ju ähvardamas kogu maailma tuumasõjaga," lisas ta.

"Kui nüüd selle pinnalt peaks tulema hoiak, et me peame olema ettevaatlikud, sest võib-olla nad haaravad näiteks tuumarelva järele või, kasutades Ukraina sõda, tekitavad toidu- ja migratsioonikriisi, näljahäda Aafrikas ja panevad miljonid inimesed liikuma, et võib-olla me peame kuidagi ikkagi kuskil käsipidurit tõmbama, siis võtame kas või lähiminevikust Macroni eelkäija Nicolas Sarkozy 2008. aastal, kui ta peatas vaherahuga sõja Gruusias. Kas sellele järgnes see, et Gruusia saavutas oma territoriaalse terviklikkuse tagasi ja kas me pidurdasime Putinit järgnevatest agressioonidest?" arutles Mihkelson.

Kõlavad ka teistsugused arvamused. Poola president Andrzej Duda ütles hiljuti, et üksnes Ukraina saab otsustada enda tuleviku üle.

Mihkelson ütles, et neist kõigist häältest kõvemini kõlab aga Ukraina rahva hääl.

"Tegelikult kõlab nende meeste ja naiste hääl, kes võitlevad kogu Euroopa vabaduse eest, keda aeg-ajalt me juba kipume unustama, kuna meedia toodab peale uusi uudiseid kusagilt mujalt ja me unustame, et Euroopas käib sõda, mida ei ole nähtud teisest maailmasõjast alates. 700 000 meest ja naist on praegu võitlemas Euroopa eest. Ja kui 82 protsenti ukrainlastest täna ütleb, et nad mingil juhul ei toeta territoriaalseid loovutusi Venemaale selle nimel, et justkui saavutada mingi rahu või vaherahu, siis see on see hääl, mida peaksid kuulama kõik," rääkis Mihkelson.

"Ma väga soovitaks, kui mul oleks läbi "Ringvaate" seda võimalik teha, võtta Macronil ja Scholzil kiiremas korras rongipiletid Lvivist Kiievisse, et käia ära Ukraina pealinnas ja näha oma silmaga, mida Venemaa hävitussõda tegelikkuses endast kujutab," lisas ta.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: