Tallinna uute rongipeatuste ekspertarvamuses märgib liikuvus- ja rööbastranspordiekspert Hannes Luts, et Kristiine sõlmes rongi- ja linnatranspordi sidumine suurendaks oluliselt reisijate arvu raudteel.

Piirkondades, mida teenindab raudtee, elab kolmandik Ülemiste piirkonnas tööl käijatest, kuid see potentsiaal on praktiliselt kasutamata. Praegu kasutab rongi Ülemistele tööle sõiduks vaid viis protsenti piirkonna töötajatest. Rongiliikluse kvaliteedi tõstmise ja sageduse suurendamisega on võimalik reisijate arvu mitmekordistada, leiab Luts.

Selleks oleks vaja praegune Lilleküla peatus nihutada Endla viadukti vahetusse lähedusse ning luua võimalus ümberistumisvõimalus nii rongilt rongile kui ka bussidelt ja trollidelt rongile.

Ülemiste suuna potentsiaali realiseerimine tähendaks aastaks 2035 ligikaudu 4,4 miljonit linnasisest rongireisijat aastas. Neist pooled kasutaks Kristiine sõlme rongilt rongile ümber istumiseks. See oleks tohutu kasv, sest näiteks aastal 2017 oli linnasiseseid rongides 130 000. Ja kui lisada reisijad regionaal- ja kaugrongidelt, tooks ainuüksi need kaks kasutajagruppi Kristiine sõlme iga aasta 5,8 miljonit reisijat. See oleks üle poole rohkem, kui näiteks aastal 2019 läbis reisijaid Balti jaama.

"Nii mainitud andmete kui ka varasemate uuringute alusel võib suure kindlusega väita, et Kristiine peatuskohast saaks suurima kasutatavusega ühistranspordisõlm Tallinnas," märgib Luts.

Endla viadukt saab juba varsti kergliiklustunnelid

Selle kõige taga on mitu aga. Kristiine on tõesti üks Tallinna olulisemaid liiklus- ja transpordisõlmi, kuid vaid rongipeatuse nihutamisest reisijate harjumuste muutmiseks ei piisa.

Et aga inimesed ka päriselt hakkaksid rohkem Kristiines rongi peale minema, on vaja kõik ühistranspordipeatused võimaluste piires viia Endla tänava viadukti lähedale. Näiteks peaks raudtee poole nihutama nii Kristiine keskuse ees asuva busside ja trollide peatuse kui ka looma täiesti uue peatuse raudtee äärde teisele poole Endla tänavat, märgib Luts.

Ja ka sellest ei piisaks, et inimesed hakkaksid näiteks trollilt ja bussilt rongile ümber istuma ning vastupidi, nentis Tallinna abilinnapea Vladimir Svet.

"Kui me tahame et inimesed istuks rongilt bussile ja bussilt rongile, siis selleks on vaja teha kui rohkem kui lihtsalt peatused üksteisele lähedale viia, need on vaja ka mugavalt siduda," lausus ta.

Sveti sõnul ei tekiks Kristiinesse Ülemistega võrreldavat terminali, kuid rajada saaks praegusest märksa inimsõbralikumad ootepaviljonid perroonidele ning luua mugavad ühendusteed kergliiklejatele. Üks taoline projekt on juba tänavu algust saamas – selle aasta lõpus peaks alustatama Endla viadukti alla kergliiklustunnelite rajamisega. Tunnelid tulevad mõlemale poole autotunnelit.

"Tegu on jalakäijatele ja jalgratturitele mõeldud tunnelitega, mis ei lähe maa alla, vaid raudteemuldkehandist läbi, nagu on tehtud Tartus Riia tänaval. Sellesama projekti taustal teame, et tunneli kehandi loomine on päris keeruline ja töömahukas protsess. Ma usun, et kõige vähem kuluks selle töö tegemiseks aasta, aga ilmselt ka rohkem," lausus Svet.

Suur ja kallis ümberehitamine

Svet ütles, et tegelikult tuleks parima tulemuse saavutamiseks ümber mõelda ja ehitada kogu lähipiirkonna liiklus. Sellel viitab ka uuring, kus märgitakse, et kergliiklejatel on keeruline viadukti lähedal väga laia Endla tänavat ületada ning sinna soovitatakse rajada kergliiklusviadukt.

"Kui perroonid saaks Endla viaduktile lähemale, siis tuleb mõelda, kuidas ümber korraldada ühistranspordipeatused, mis ilmselt nõuab kogu Taksopargi ristmiku loogika ülevaatamist ja kogu selle ristmiku ümbertegemist. Need kolm asja – linnatransport, perroonide ümbertõstmine ja kergliiklus – on väga mahukad ja see nõuab kogu liiklussõlme kompleksset läbilahendamist, sellele uue tähenduse andmist ja see on kokkuvõttes väga kallis," lausus Svet.

Abilinnapea sõnul on kõik see siiski võimalik. "Me teame, et järgmisel aastal tekib meil võimalus kaasata Euroopa struktuurfondide raha muuhulgas selleks, et multimodaalseid sõlmjaamu arendada ja kindlasti Kristiine keskuse piirkond hakkab olema üks nendest võimalikest investeeringuobjektidest, mida me hakkame kaaluma raha suunamisel," lausus Svet.

"Kui Kristiine sõlm lahendada õigesti, kui siduda omavahel rong, kergliiklus linnaühistransport, aga ka auto, siis saame lahendada väga palju probleeme," lisas ta.

Kes maksab rongi eest, kuhu tuleb tramm?

Sveti sõnul pole kogu planeerimisel ja ümberehitamisel mingit mõtet, kui käima ei panda lisaronge. Ka uuringus märgitakse, et linnasisesteks sõitudeks, näiteks Ülemiste ja Kristiine vahel, peaksid rongide intervallid olema 20-minutised ning see nõuab rohkemate rongide liinile suunamist.

"See tähendab, et kas linn või riik majandusministeeriumi näol peavad maksma rongide lisaväljumiste eest. See küsimus ei ole päevakorras, seda pole läbi arutatud. Lisaks investeeringutele transpordivõrku tuleb meil ka otsustada, kes siis maksaks rongide lisaväljumist eest," ütles Svet.

Probleemiks on ka Kristiine sõlme ühistranspordiühendused teiste linnaosadega, näiteks naaberlinnaosa Põhja-Tallinnaga on see puudulik. Praegune ühistransport kahe linnaosa vahel piirdub vaid tipptunnil võrdlemisi madala sagedusega liikuvate bussiliinidega nr 32 ja 48, mis ei käi nädalavahetustel ega tipptunnivälisel ajal.

Ühendus on kehv ka kesklinna lõunapoolsete osadega ning eesmärgiks võiks olla uus liin teljel Suur-Ameerika–Liivalaia–Pronksi–Jõe tänav, mis looks kõnealusele piirkonnale oluliselt kiirema ligipääsu rongiliiklusele, märgitakse ekspertarvamuses.

See telg on üks võimalikest kohtadest, kus tulevikus hakkab käima tramm. Tallinn saab suvel kätte uuringu, kus analüüsitakse viit potentsiaalset trammiliini Tallinnas. Üks neist sõidaks Liivalaia ja Suur-Ameerika tänaval Kristiine sõlmeni.

"Probleem on see, et spetsialistide seisukohast ja uuringutes on Liivalaia trammi loogika selles, et see peab inimesi edasi viima ka Kristiine ristmikus. Seal on kolm varianti: kas lõunasse Mustamäe poole, kas läände Haabersti poole või mööda Sõle tänavat Põhja-Tallinna. Probleem on selles, et nende marsruutide pikkus on juba selline, et vahendid, mis plaanime saada Euroopa struktuurifondidest lähiajal, ei suuda katta ühtegi nendest pikkadest trammilõikudest," rääkis Svet.

Olenemata, kas see saab olema tramm või mitte, on Tallinna transpordiametil küpsemas plaan peale Jõe, Pronksi, Liivala ja Suur-Ameerika tänava remonti panna käima liin, mis ühendaks sadama piirkonna ka Kristiinega, lisas ta.

Lisaks Kristiine rongipeatusele analüüsiti ekspertarvamuses veel kaht potentsiaalset rongipeatust Kristiine ja Ülemiste vahel, Avala ja Fahle peatust. Nende kahe peatuse mõte oleks uute arenduspiirkondade teenindamine. Avala peatus asuks kohas, kus piirkonda kerkivad Avala büroohooned ja Uus-Veerenni arendus. Fahle peatus jääks Ülemiste ristmiku lähedusse.