Juuni teisel nädalal avalikustas linnavalitsus Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava. On näha strateegiakeskuse väga head tööd. Arengukava eesmärk on minna konkreetsemaks arengustrateegia "Tallinn 2035" rakendamisel: aastani 2035 pannakse kirja eesmärgid, tegevused ja mõõdikud (seireindikaatoreid ehk väljund- või tulemusnäitajaid). Töö eest vastutab Tallinna transpordiamet, mis on abilinnapea Andrei Novikov juhtimise all. Neile peame usaldama selle kava elluviimise, mis teeb väga murelikuks.

Mis on head? 

Alustagem heast. Sisu ja strateegia on hea. Seda tuleb öelda küll tunnustuseks, küll sellepärast, et kõik pole negatiivne.

Näiteks on kirjas ohutu liikluskeskkonna kujundamine (punkt 1.3), piirkiiruse seadmine 30 km/h elamualadel, keskustes, suurema kohaväärtusega tänavalõikudel. Tunnustust väärib Tallinna edasiliikumine strateegiatega töötamisel, kuna see jätkusuutlik liikuvuskava toetab juba varem alustatud tööd: nüüd saab edasi liikuda linna põhilise strateegia "Tallinn 2035" strateegiliste sihtide poole nagu "Terve Tallinn liigub", "Sõbralik linnaruum", "Kodu, mis algab tänavast", "Roheline pööre" ja "Loov maailmalinn". 

Tallinna linn on varemgi paberile pannud väga häid asju: kliimakava, Tallinn 2035, Tallinna mereääre visioon, Tallinna mürakaart, Tallinna rattastrateegia või rohepealinn. Paberil on need head asjad. Kas ka reaalsuses? Kas te olete märganud, et linn liigub oma sihtidele lähemale?

Mida mõõdetakse, see saab tehtud, on öelnud taani füüsik Niels Bohr. Linn ei mõõda oma progressi. Näiteks rattaliiklust ei mõõdeta: rataste andmeid ei sisalda ka tänavu avaldatud uus digitaalne liiklusmudel. Rakendussätted puuduvad selles kavas.

Autod on tähtsamad kui inimesed 

Tallinna suurim probleem on tänavate ohtlikkus, autostumine, valglinnastumine ja kõik need on omavahel seotud asjad. Inimeste turvalisus peab olema tähtsam kui autode läbilaskevõime sõiduteedel. Euroopa linnades ei mõõdeta enam autode läbilaskevõimet, mõõdetakse inimeste läbilaskevõimet, mistahes liikumisviisi nad ka kasutavad. Inimeste turvalisusele tänaval on äärmiselt oluline, et kiirus sõiduteel oleks 30 km/h ja mitte 50 km/h kohtades, kus on koolid, reguleerimata ülekäigurajad või kus on rattarajad sõiduteedel.

See väike töövõit meenutab ütlust, et Tallinn annab lusikaga, võtab kulbiga. Tallinnas on suuri probleeme, aga liikuvuskava pakub vähe jõulisi lahendusi. Kus on arutelu ja ettepanekud maksude kohta? Kavas pole sõnagi heitme-, ummiku-, naastrehvi- ega linnamaasturimaksust. Vähe on poliitikuid, kes julgevad makse välja pakkuda, tõsi. Kuid vähe on kaasaegseid linnu, kus seda moel või teisel tehtud ei ole. Kopenhaagenis näiteks on isiklikku sõiduautot väga kulukas omada.

Kas maksud peavad tulema? Jah, osad maksud peavad kindlasti pealinnas tulema. Näiteks ei saa kõik niisama kogu aeg kesklinnast läbi sõita, sest seal on kõigil suur huvi, samas ka võrdne õigus olla. Sõidad ringiga mööda või kui sõidad läbi, maksad ummikumaksu. See on üks konkreetne, tõestust leidnud meede ummikute vähendamiseks.

Kui see tundub liiast, võtkem müra ja tervis. 58 protsenti tallinlastest elab müra keskel, mis on tervist kahjustav. See on reaalne probleem. Linn ei ole aastaid midagi selle probleemi lahendamiseks teinud.

Miks ei ole kehtestatud naastrehvimaksu, et inimesed ei sõidaks (kesklinnas) naeltega, mis tekitavad õhusaastet, lõhuvaid teid ning tekitavad müra? Stockholmi kesklinnas on need näiteks ammu juba keelatud.

Ühistranspordist

Miks ei ole linnarongi liikuvuskavas sees? Rööpad on olemas. Miks ei võeta ette samme, et inimesed hakkaksid kasutama ühistransporti rohkem nagu strateegiad ette näevad? Ühistranspordi kasutajate osakaal on langenud alates selle piletivabaks tegemisest. Isegi väikseid asju pole tehtud. Kas olete teinekord proovinud bussi või trammi aknast välja vaadata, aga ei saa, sest aken on kinni kleebitud?

Miks ei ole ära keelatud reklaami Tallinna ühistranspordil? Inimesed ei näe trammikaknast tihti väljagi ning see vähendab soovi trammiga sõita. Linnavalitsus mõnitab trammireisijaid, kui laseb aknad reklaamiga kinni katta.

Parkimisest

Kas olete kogenud, kui ohtlikud ja ebameeldivad on kõnniteedel ja rattaradadel parkivad autod? Liiklusseadus küll keelab seda, aga nii tehakse. See sage autojuhtide õlakehitamine kahvatub aga pealinna õlakehitamise ees. Kuidas on võimalik, et linn jättis reguleerimata kullerite parkimise? Miks ei ole autojagamisteenustele eraldi kohti?

Platvormimajandus on päris majandus, on vist vaja linnaisadele selgitada. Päris suur ja päris kiiresti kasvav majandus. Inimesed tellivad aina rohkem kaupa, maksavad teenuse eest ja maksavad makse. Kulleritele on vaja turvalist ruumi liikumiseks rattateedel, pakiautodel tuleb parkida neile ette nähtud parkimiskohtadel.

Kas olete proovinud Tallinnas parkimiskohta leida ja seda lihtsalt ei ole? Või olete soovinud osta korterit ning hoolimata pingsast eelarvest on teil sund osta lisaks viiekohalise summa eest ka parkimiskoht? Miks nõuab Tallinna linnavalitsus endiselt koos iga uue korteriga vähemalt ühte parkimiskohta?

Põhjamaade pealinnade uusarendustel, eriti kesklinnas, nõutakse 0,4 parkimiskohta korteri kohta. Kõik ei pea kogu aeg autoga igale poole sõitma, aga tallinlased peavad. Ja selle eest tuleb maksta hingehinda. Kinnisvaraarendajad, arhitektid, linnaplaneerijad ja teised eksperdid on aastaid sellest rääkinud, kuid linnavalitsus ei saa lihtsalt probleemist aru.

Mis saab edasi? 

Transpordiamet, Tallinna keskkonna- ja kommunaalamet ja abilinnapea Andrei Novikov jätkavad selle valdkonna arengu pidurdamist. Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava jääb rakenduskava ja poliitilise tahte puudumise tõttu riiulisse. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist jõudis selle kava tööversioon ja tööde järjekord Tallinna kätte kaks aastat tagasi. Miks on see nii kaua on olnud linnavalitsuse laual? Miks ei ole seda dokumenti avaldatud varem tööversioonina sisendi korjamiseks? Kus on olnud arutelu? Miks on konkreetselt Novikov keeldunud seda inimestele jagamast nagu linna peal räägitakse?

Need on äärmiselt olulised küsimused, sest mõjutavad nii sisu kui ka elluviimist. Probleem on abilinnapea Andrei Novikov. Probleem on linna transpordiameti juht Andres Harjo ja probleem on keskkonna- ja kommunaalameti juht Ain Valdmann. Nad on aastaid töötanud Tallinna arengukavadele vastu. Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava tulemus, selle saamislugu ning selle puudused tõestavad järjekordselt, et pealinna ei juhi pädevad inimesed. Kuniks Novikov, Harjo ja Valdmann ei ole ametist vabastatud, ei juhtu Tallinnas sisulisi muudatusi.