Lääneranna Vallavalitsus soovis kultuuriministeeriumilt, kaitseministeeriumilt ja sõjahaudade hoolde liidult infot, kas vallas paikneva seitsme kultuurimälestiste registrisse kantud mälestisega on seotud ka matmisi. Samuti soovib vald sõjamonumentide alla maetute kohta täiendavat informatsiooni.

Lääneranna vallavanem Ene Täht ütles, et nemad tahavad ministeeriumitelt ja liidult saada eelkõige selgust. "Kas on sinna alla maetud keegi või ei. Kui saame vastuse sellele küsimusele, siis võime juba edasi samme seada," rääkis Täht ERR-ile.

Kuigi vallavalitsuse küsimus viitaks justkui kindlale kavale monumendid teisaldada, siis konkreetselt sellist soovi neil Tähe kinnitusel veel pole. "Soovime arvesse võtta kõigi tundeid ja arvamusi," ütles Täht. Temas sõnul on vallas inimesi nii teisaldamise poolt kui ka vastu. "On nii ja naa," ütles Täht.

Kuigi kultuurimälestiste registri andmetel on kõigi küsimuse all olevate hauamonumentide alla inimesi maetud, siis Tähe sõnul on põhjust selles infos kahelda. "Ka rahval on mälu. Näiteks Koonga puhul (Mihkli kalmistu monument - toim.) öeldakse, et sinna pole kedagi maetud. Seda on mulle rääkinud inimesed, kelle perekonnad on elanud seal põlvest põlve. Ma tahan saada ministeeriumitelt tõendusmaterjali," rääkis Täht. Riikliku registri andmetel selle monumendi alla maetud 12 nimeliselt tuvastatud nõukogude aktivisti. 

Koonga Mihkli kalmistul asunud ja seal eelmisel nädala seadusevastaselt ära veetud monument on Lääneranna valla küsimuse üheks peamiseks ajendiks, sest praegu ei tea vald, kuidas hauaplatsiga edasi toimetada. "Eelkõige soovime selgust, mida teha Mihkli kalmistu monumendist alles jäänud platsiga. Oleme viinud sinna mulda, aga ei tea, mida edasi teha, sest see oleneb sellest, kas tegemist on hauaga või mitte," oli vallavanem nõutu. Pealtnägijate sõnul oli Mihkli kalmistul asunud hauda monumendi teisaldamise ööl ka kaevatud, võimalik, et eesmärgiga uurida, kas sinna alla on keegi maetud.

Tähe sõnul pole tal sellest, mis toimus eelmisel nädala Mihkli kalmistul rohkem infot kui avalikkusel. "Teada on, et traktori või mõne muu raskeveokiga oli see monument sealt minema viidud," ütles Täht. Suhtlust politseiga on tal olnud ühe telefonikõne jagu, kui politsei teda toimunu osas küsitles.

Kui monumendid kantud sõjahaudadena registrisse, siis tuleb eeldada, et seal on matmispaik, rääkis ERR-ile sõjamuuseumi direktor Hellar Lill. "Kui jõutakse kaevamiseni, ja tuleb välja, et sinna kedagi maetud pole, siis tuleb see aktis fikseerida," lisas Lill. Tema sõnul näitab varasem kogemus Eesti sõjahaudadega, et langenute arv ja nimed ei pruugi kokku minna. "Hauda on maetud hoopis mujal lahingutes hukkunute säilmed ja on tehtud ideoloogilistel kaalutlustel matmispaik," sõnas Lill.

Vastavalt sõjahaudade kaitse seadusele otsustab haudade avamise ja säilmete ümbermatmise sõjahaudade komisjon. Otsuse kinnitab kaitseminister ja suunab sellega tegelemise sõjamuuseumile. "Seejärel teeb meie spetsialist eeltööd, näieks arhiivis tolleaegsete ajalehtedega tutvudes, aga kui otsustatakse haud lõpuks lahti kaevata, siis tegeleb sellega sõjamuuseum. Ise ei tohi minna sinna keegi torkima," ütles Lill.

Kuna Ukraina sõja valguses on paljudel Eesti omavalitsustel tekkinud huvi Teise maailmasõja monumendid teisaldada, on sõjamuuseumil sõjahaudade teemal suur tööjärg ees. "Aga võtame rahulikult ja teeme järjekorras," sõnas Lill.