1960. aastatel püstitatud mälestusmärgist on järel vaid selle alus. Küll aga on kogu plats üles kaevatud, mida plaatide kättesaamiseks poleks olnud vaja teha. Võib-olla tahtsid mälestusmärgi äraviijad uurida, kas sinna tõepoolest on keegi maetud.

Igal juhul käisid politseinikud teisipäeval uurimas, kas punamonumendi teisaldajad endast ka jälgi maha jätsid.

"Jah, on näha, et on kasutatud ilmselt mingisuguseid tehnilisi vahendeid, tõenäoliselt mingit sõidukit. Ja vist ka tõstukit. /.../ Praegu on lihtsalt näha, et on sõiduki jäljed, aga täpsemad asjaolud selguvad hiljem menetluse käigus," rääkis Pärnu politseijaoskonna välijuht Mati Tee.

Tema sõnul pole praegu ka juhtunu aega teada. "Kahjuks on ajavahemik reedest kuni pühapäevani enam-vähem. Aga kui kohalikud inimesed midagi nägid, siis võiks politseisse pöörduda ja infot jagada," sõnas ta.

Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu tegevdirektor Tiina Tojak ütles, et praegustel andmetel pole tegemist lihtsalt mälestusmärgi, vaid hauatähisega.

"Kirjade järgi, arhiiviandmete järgi on siia tõesti maetud 12 nimeliselt teadaolevat isikut. Kui palju neid siia tegelikult maetud on, seda ei oska öelda enne, kui võib-olla mingitel asjaoludel avatakse see haud," rääkis ta.

"Põhimõte on selles, et sõjahauad on kõik kaitse all, aga nad võiksid või peaksid olema kalmistul. See sõjahaud asub kalmistul. Küll oleks võinud vahetada välja hauatähise. Täiesti legaalselt nagu seadus ette näeb. Pöörduda kas kaitseministeeriumi või sõjahaudade komisjoni poole, kes oleks need taotlused läbi vaadanud, oma otsuse teinud ja siis omavalitsus oleks saanud juba toimetada," selgitas Tojak.

Lääneranna vallavanem Ene Täht ütles ajalehele Lääne Elu, et sai kirja mälestusmärgi kadumisest teisipäeva lõuna paiku ning tema andmetel avastas monumendi kadumise kalmistuvaht pühapäeval.