Avalik-õiguslikud ülikoolid saavad oma tegevusteks raha riigilt, kuid erakõrgkoolidel tuleb ennast rahastada ise, mistõttu on erakõrgkoolid ebavõrdses seisus teiste ülikoolidega.

"Omandivormi järgi ei tohiks ülikoole kohelda eraldi, ütles Estonian Business Schooli (EBS) rektor Meelis Kitsing. "Kaks avalik-õiguslikku ülikooli saavad tegevustoetust kusagil 40-50 miljoni ulatuses, aga EBS-i puhul on see null. Teine põhimõte oli tõhusus, me näeme, et on debatt kõrghariduse rahastamise üle, kuidas seda kõige paremini finantseerida. Omalt poolt näeme väga konkreetselt, et suudame seda pakkuda tõhusamalt ja väiksemate kuludega. Samas samasuguse kvaliteediga kui teised," rääkis Kitsing.

Kõrgharidusseaduse kohaselt võib erakõrgkool saada tegevustoetust, kui see täidab riigi strateegilisi eesmärke ja tööturul on vaja vastava kõrgharidusega spetsialiste.

"Eestis on vastavalt kõrgharidusseadusele riigil esmane kohustus rahastada avalik-õiguslikke ülikoole ja riigi rakenduskõrgkoole, kellel on vastutasuks kohustus pakkuda eestikeelset tasuta kõrgharidusõpet, aga erakõrgkoolidel seevastu on õigus küsida üliõpilastelt õpetamistasu nii ingliskeelse õppe kui ka eestikeelse õppe eest. Riik eraldab erakõrgkoolidele vahendeid näiteks vajaduspõhise eritoetuse maksmiseks üliõpilastele," rääkis haridus-ja teadusministeeriumi kõrg- ja kutsehariduspoliitika osakonna juhataja Margus Haidak.

Enamasti saavad erakõrgkoolid toetusrahastust Euroopa Liidu toetusmeetmetest, EBS saab aastas riigipoolset toetust 200 000 eurot.

"Näiteks EBS-ile oleme aastaid eraldanud sihttoetust doktoriõppe läbiviimiseks, mis tähendab seda, et nad on saanud luua tasuta doktoriõppe kohti. Oleme eraldanud toetust doktoranditoetuse maksmiseks ja seda seetõttu, et doktorikraadi omandajate arv on aastaid olnud allapoole seda eesmärki, mis on Eestis seatud," rääkis Haidak.

Ettevõtluskõrgkooli Mainor rektori Mait Rungi ütles, et erakõrgkoolid tegutsevad riigi huvides, kuid neid ei tunnustata piisavalt.

"Riik on olnud seisukohal, et võibolla on erakõrgkoolidele rohkem võimalik kasutada igasugu muid avalikest fondidest rahastustaotlusi, kuid see viib teise probleemini, et nendest avalikest fondidest rahataotlused käsitletakse riigi abina," rääkis Rungi.

Kuna praegu ei ole otsustatud lisaraha eraldamist kõrgkoolidele, siis haridus- ja teadusministeerium ei rahuldanud EBS-i taotlust.