"Euroopa katsed vabaneda Venemaa energiatarnetest toob kaasa uued lühiajalised investeeringud kivisöesse, naftasse ja maagaasi," ütlesid energeetika- ja valitsusametnikud.

Mõned eksperdid hoiatasid samuti, et Ukraina sõda võib anda firmadele võimaluse teha pikaajalisi investeeringuid fossiilkütuste projektidesse. See ohustab ka Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamist, vahendas The Wall Street Journal.

"Energiajulgeoleku tagamine on õigustatud. Kuid seda ei tohi segamini ajada suurte investeeringutega fossiilkütustusse," ütles Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) juht Fatih Birol.

Saksamaa energiafirma Siemens Energy juhi Joe Kaeseri sõnul kuuleb ta nüüd klientidelt erinevaid ettepanekuid. 

"Paljud inimesed räägivad nüüd asjadest, mille kohta ma poleks kunagi arvanud, et need taas päevakorda tulevad. Näiteks Põhjameres puurimine," ütles Kaeser. 

Nafta hind oli juba pärast koroonapiirangute kaotamist kõrgel tasemel. Venemaa sissetung Ukrainasse tõstis hinda veelgi. Pärast sõja algust kerkis nafta hind 139 dollarini barreli kohta. Praegu on rahvusvahelise energia võrdlusaluse Brenti toornafta hind umbes 114,50 dollarit barreli kohta. 

"Praegu on kriisi ohjeldamise aeg. Peab eeldama, et asjad lähevad hullemaks," ütles energeetikaekspert Daniel Yergin.