Kui varem nägi Eesti Energia tegevuskava ette uute tuule- ja päikeseparkide juurdekasvu 600 megavati võrra 1100 megavatini aastaks 2025, siis uus taastuvenergia kasvuplaan näeb ette praeguse tootmisvõimsuse (457 MW) enam kui neljakordistamist ligikaudu 1900 megavatini aastaks 2026, teatas ettevõte.

Viieaastase plaani elluviimisel peaks Eesti Energia taastuvelektri aastane toodang ulatuma 2026. aastaks koduturgude peale kokku ligi viis teravatt-tunnini võrreldes 2021. aasta 1,5 teravatt-tunniga. Selline kogus taastuvelektrit võimaldab katta ära kuni 1,5 miljoni keskmise majapidamise aastase elektritarbimise, märkis Eesti Energia.

Praegu on uutest elektrijaamadest ehitusfaasis Tolpanvaara (72 MW) tuulepark Soomes, Akmene (75 MW) ja Šilale II (43 MW) tuulepark Leedus, Purtse (21 MW) tuulepark Eestis ja kaks päikeseparki Poolas (15 MW). Nendele projektidele lisaks valmib 2026. aasta lõpuks ligi 600 MW ulatuses maismaatuuleparke Eestisse ja Leetu ja ligi 600 MW ulatuses päikeseelektrijaamu Eestisse, Lätti, Leetu ja Poola, teatas Eesti Energia.

Viieaastases plaanis on ettevõttel kirjas eesmärk "teekond nulli" ehk CO2 vabale tootmisele üleminek ja rohelist elektrit tarbivate energialahenduste laiem kasutuselevõtt.

Eesti Energiale kuuluva võrguettevõtte Elektrilevi roll teekonnal nulli on tagada Eesti väiketootjate, eeskätt uute päikeseelektrijaamade liitumine jaotusvõrguga. Kui 2021. aasta lõpuks oli Elektrilevi võrgus ligi 12 000 päikeseelektrijaama koguvõimsusega 385 MW, siis 2026. aasta lõpuks kolmekordistub tootjavõimsus enam kui 1100 megavatini.

Narva soojuselektrijaamade rolliks jääb paindlik tootmine ja kõrge nõudlusega perioodidel elektriturul osalemine. Eesti Energia teatas, et on valmis fossiiljaamadega pakkuma varustuskindluseks juhitavat tootmisvõimsust ja elektrisüsteemi sageduse hoidmiseks vajalikke teenuseid ka peale 2023. aastat, mis on praegu riigi poolt seatud tähtaeg.

Eesti Energia sõnul toimub järgmisel viiel aastal põlevkivijaamadest tootmine enim lähiregiooni juhitavatest elektrijaamadest konkurentsivõimelisemale Auvere elektrijaamas ja kahele ülejäänud keevkihttehnoloogial põhinevas tootmisplokis.

Keskendutakse keemiatoodete lähteainetele

Oluline osa Eesti Energia pikaajalisest süsinikuneutraalsuse strateegiast puudutab vedelkütuste tootmiselt järk-järgulist üleminekut keemiatoodete lähteainete tootmisele, milleks ettevõte on kaasanud partnerid ja teadusasutused.

"Euroopa keemiatööstusettevõtted tunnevad juba täna huvi Eesti Energia tulevikus toodetavate lähteainete vastu, kuna nende saamisprotsess on jätkusuutlikum võrreldes  toornafta töötlemisega. Nimelt võimaldab Enefit-tehnoloogia põlevkiviga koospürolüüsida jäätmeid – vanu rehve ja seni taaskasutamatuna käsitletud segaplasti prügi. Pärast järeltöötlust on neist võimalik uuesti igapäevaeluks vajalikke materjale ja esemeid valmistada," ütles Eesti Energia juht Hando Sutter.

Sutteri sõnul ei tooda Eesti Energia põlevkivist hiljemalt 2040. aastal enam midagi, mida põletatakse.

Eesti Energia märkis, et energiapöördeks vajalikud investeeringud on kõik väga kapitalimahukad. Baasinvesteeringute kõrval plaanib Eesti Energia ainuüksi uutesse arendusprojektidesse investeerida viie aasta jooksul kaks miljardit eurot, millest ligi 1,5 miljardit läheb taastuvenergeetikasse.