Neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil tuli jutuks valitsuses ja riigikogus pingeid tekitav lastetoetuse eelnõu, mis läheb esmaspäeval riigikogus esimesele lugemisele. "Minu ettepanek on, et otsime probleemile lahendust koalitsiooni sees. Kui koalitsioonipartner seda soovi ei väljenda, siis järelikult pole tal soovi seda koalitsiooni säilitada," sõnas Kallas.

Tema sõnul pole Reformierakond saanud koalitsioonipartneritelt vastust küsimusele, kust saadakse "rahasajuks" raha. "Kui võetakse ligi 300 miljoni ulatuses lisakulusid aastas, siis see paneb piiri peale kõikidele teistele riigi mõtetele. Seetõttu kavatseme teha kõik endast oleneva, sealhulgas on meil ka (reformierakondlastest riigikogu liikmetel - toim.) võimalik teha obstruktsiooni sellele eelnõule, et see ei saaks seaduseks sellisel kujul, mis toob kaasa nii suured kulutused," rääkis Kallas. "Kui aga nii jätkatakse, siis seda valitsust sellisel kujul ei ole, on teistsugused poliitilised enamused. Mina loodan küll, et mõistuse hääl jõuab kõigi riigikogulasteni, et kriisi ajal pole vaja tegeleda ulatusliku populismiga, vaid peame olema vastutustundlikud maksurahaga," lisas ta.

Kallase hinnangul pole Reformierakonna asi tekkinud olukorda mahendada ja koalitsioonipartnerile lastetoetuste küsimuses vastu tulla. "Mul tuleb üks teine protsess meelde: mida lääs saaks teha, et olukorda deeskaleerida. Vaadake, meie ei ole seda olukorda tekitanud, seetõttu ei saa ka meie seda de-eskaleerida. Deeskaleerida saab ikka see, kes on olukorra tekitanud. Oleme valmis arutama kõiki riigieelarvelisi vajadusi, sealhulgas lastetoetusi. Vaatame tervikpilti – kui palju on meil raha. Rõhutan, et laenuga ei saa katta püsikulutuste tõusu ligi 300 miljonit aastas, mis tuleb leida juurde igal aastal," rääkis Kallas. Ta lisas, et kui soovitakse makse tõsta, siis oleks aus, kui neid tõstavad need, kes neid kulusid soovivad tekitada.

Pressikonverentsil esinenud töö- ja terviseminister Tanel Kiik ei olnud rahul Kallase sõnavõtuga. "Peretoetuste tõstmist ja Keskerakonna käitumist ma Venemaa sõjaga Ukrainas ei võrdleks. Need on nagu öö ja päev. Ühel juhul räägime inimeste tapmisest, teisel juhul peretoetuste tõstmisest," protesteeris Kiik. "Loomulikult tuleb lastetoetuse katteallikad leida ja kokku leppida. See on 1,5 protsenti aastasest riigieelarvest. See on suur protsent ja eeldab arutamist, kuid selliseid kulutusi on enne ka tehtud," rääkis Kiik.

Neljapäevasel valitsuse istungil tehti otsused 12 teemas. Kallase sõnul oli olulisem see, et valitsus kiitis heaks kaks usaldushääletusega seotud eelnõu.

Üks neist oli aastaid ettevalmistatud politsei- ja piirivalveameti ja kaitseväe laevastiku ühendamist puudutav eelnõu ning teine toodete ja teenuste ligipääsetavuse eelnõu, mis võimaldab erivajadusega inimestel iseseisvalt toime tulla ühiskonnas.

Valitsus on otsustanud need eelnõud siduda usaldushääletusega, tuues põhjenduseks EKRE vastutöötamise eelnõude menetlemisele riigikogus. "Paraku on riigikogus üks erakond (EKRE - toim.) asunud kõiki eelnõusid torpedeerima – neile eelnõudele on esitatud 600 parandusettepanekut. Sellepärast otsustasime valitsuses kasutada erandlikku meedet," ütles Kallas.

Kahju on just nendest saadikutest, kes soovivad sisukat debatti, kuid muud ei jää üle, lisas ta.