Kaitsevägi saab endale PPA laevad ja reostustõrje kohustuse merel

Mereväe kaater Miinisadamasse sisenemas. Taustal Noblessneri kvartal.
Mereväe kaater Miinisadamasse sisenemas. Taustal Noblessneri kvartal. Autor/allikas: Maria Tõkke

PPA neli suurt laeva lähevad järgmisel aastal kaitseväe koosseisu ning riigikogus teisel lugemisel oleva seaduseelnõu järgi hakkab kaitsevägi 1. jaanuarist valvama merepiiri ning tegelema merel reostustõrjega.

Seaduseelnõu järgi hakkab kaitsevägi järgmisest aastast vastutama mereolukorrateadlikkuse loomise, merepiiri valvamise ning merereostuse avastamise ja likvideerimise eest Eesti merealal. Samuti asub kaitsevägi vastutama mereseire eest, sealhulgas haldama ja käitama mereseiresüsteemi.

Lisaks hakkab kaitsevägi tegema riiklikku järelevalvet territoriaalmeres väikelaevade, alla 12-meetrise pikkusega laevade ja jetide varustuse nõuetekohasuse üle, osutama mereabi teenust ning lahendama hädaolukordi merel.

Merepiiri valvamiseks ning meresõiduohutuse tagamiseks saab kaitsevägi korrakaitselised volitused ja vahetu sunni kasutamise õiguse.

Kaitsevägi hakkab tegelema ka ohtlike ainete käitlemiskohtadega merel. Kui näiteks laeva kapten soovib käitlemiskohta muuta, tuleb praegu sellest teavitada PPA-d. Edaspidi teavitatakse käitlemiskoha muutmisest kaitseväge ning käitlemiseks annab loa samuti kaitsevägi.

Merepääste jääb endiselt politsei- ja piirivalveameti (PPA) ülesandeks, samas hakkab kaitsevägi merel otsingu- ja päästetöödel osalema PPA üleantavate laevadega. PPA jääb lisaks vastutama reostuse eest piiriveekogul.

Kaitsevägi saab endale neli PPA laeva ning nende meeskonnad, kes lähevad seega politseiteenistusest üle tegevteenistusse.

Siseminister Kristian Jaani ütles mullu novembris ERR-ile, et 50 protsenti PPA laevastikust ja 100 protsenti mereväe laevastikust tuleb sel kümnendil ümber vahetada. "Täna on väga hea moment ka selleks, et teha pikki strateegiaid, millised tulevikus peaksid need laevad olema," lausus Jaani.

Eelnõu algse versiooniga võrreldes on teiseks lugemiseks tehtud kolm muudatust: näiteks tohib kaitsevägi edasilükkamatu pädevuse alusel kohaldada riiklikku järelevalvet üksnes politsei- ja piirivalveameti otsusel. Samuti tehti muudatus, millega jäetakse riigipiiri seadusest välja kaitseväe tegevust piirav säte, mis ei võimaldaks peatada sõjalaeva.

Eelnõu tutvustuses märgitakse, et reformi eesmärk on parandada Eesti merealal olukorrateadlikkust ja reageerimisvõimet, sealhulgas lihtsustada käsuahelat, et tagada Eesti iseseisev kaitsevõime ning eeldused liitlaste reageerimiseks regioonis toimuvale konfliktile. PPA laevade konsolideerimine kaitseväe koosseisu tagab tänaste laevadega parema riigikaitseliste ülesannete täitmise nii rahuajal kui ohuolukorras, seisab selgituses.

Seaduseelnõu on riigikogus teisel lugemisel järgmisel esmaspäeval.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: