"Taust on see, et maailma keskpangad on viimase 10 aasta jooksul teinud kummalist eksperimenti – nad on trükkinud raha pidevalt juurde ja hoidnud intressid sisuliselt nullis või Euroopas ka miinuses. Sellist aega maailma ajaloos ei ole varem olnud. Mõneti on seda tehtud selleks, et majandust turgutada, kuid mulle tundub, et selle turgutamisega on mindud liiale ning nüüd on aeg, kus tuleb selle eest tasu maksta," ütles Lepik.

Lepik märkis, et madalad intressimäärad soodustavad agressiivset laenamist, kahjustavad hoiustajaid ja moonutavad turgu, mistõttu ei peaks intressid nullis olema.

Lepiku sõnul on võimalik suurem kerkimine, kui inimesed praegu ootavad. "Kui nüüd mõelda seda, et ta on nulli lähedal olnud pikka aega, siis euribor on varem olnud ka viie protsendi lähedal. Kui nüüd panna see kodulaenu kalkulaatorisse sisse, siis see muudab pilti päris drastiliselt," ütles ta.

Ameerikas ennustatakse keskpanga baasintressimäära jõudmist aasta pärast 2,5 protsendini. "Euroopa on olnud seni ettevaatlikum, kuid kui inflatsioon on seitse-kaheksa protsenti, Eestis ka oluliselt kõrgem, siis nad peavad neid samme tegema üsna tempokalt, et jõuda sarnase suurusjärgu juurde. Kui inflatsioon on kiirem kui baasintressimäär, siis see näitab olukorra kontrolli alt väljas olekut," sõnas Lepik.

Euribor on intressimäär, milles on kokku leppinud Euroopa suurimad pangad, kuid selle alus on Euroopa Keskpanga raamistik. "Seda mõjutab palju erinevaid tegureid, kaasa arvatud see, et intressimäära tõusu korral on ennast lõhki laenanud Lõuna-Euroopa riigid uuesti probleemide ees ja seda ka ei taheta," märkis Lepik.

Kui euribor kerkib näiteks kahele protsendile ja panga poolt on laenumarginaal inimese jaoks 2,5 protsenti, siis on vahe laenu kuumakses märgatavalt tuntav, sõnas Lepik.

Euroopa keskpanga enda prognoosid pole Lepiku sõnul inflatsiooni kiirenemise kohta täpsed olnud, mistõttu võib Lepiku hinnangul ka intressimäärade tõus olla suurem, kui keskpank praegu prognoosib. "Vastasel juhul lihtsalt inflatsioon ei taltu. See saab olema üsna rabe aasta, tuleb sellega leppida, aga ega muud enam üle ei jää, sest viimase aasta inflatsiooni kiirenemise tempo on olnud sedavõrd ulatuslik, et sellega peab tegelema," ütles ta.

Eestis inflatsiooniga toime tulemiseks soovitab Lepik hoida varusid ja mõelda sellele, et kui viimased 10 aastat on olnud mõistlik laenata võimalikult palju, siis nüüd tuleb seda mõtestada teistmoodi. "Maailma ja eestlase jaoks on vajalik väiksema laenukoormuse aeg. Seda ei saa kiiresti teha sageli, aga mõtteviis selles suunas on oluline," ütles ta.

Ühe võimalusena pakkus Lepik ka, et inimesed võivad uurida oma pangast kodulaenu intressi fikseerimise võimalust. "See on küll teatava kuluga, aga sel juhul intresside edasine tõus ei mõjutaks koduomanikku."