Eurotsoonis pole intressimäärasid pea 11 aastat tõstetud, mistõttu on Euroopa Keskpanga otsus tähelepanuväärne. Keskpank kavatseb intressimäära juulis tõsta 0,25 protsenti.

Samal kohtumisel leppis keskpanga nõukogu kokku ka intressimäärade suurema tõstmise septembris, juhul kui inflatsioon eurotsoonis püsib või suureneb.

Euroopa Keskpanga hoiustamismäär on praegu –0,5 protsenti. Keskpanga juhi Christine Lagarde'i sõnul võib see taas minna nulli või seda ületada selle aasta kolmandaks kvartaliks.

Hoiustusmäär on olnud eurotsoonis negatiivne alates 2014. aastast.

Saksamaa 10 aasta võlakirjade intressimäär tõusis otsuse ootuses kaheksa aasta kõrgeimale tasemele.

Eurotsooni inflatsioon on praegu keskmiselt 8,1 protsenti ega näita leevenemise märke.

Euroopa Keskpanga sõnul on enamik hinnatõusust Euroopas tingitud Vene-Ukraina sõja pärast energia ja toorainete hinnatõusust. Euroala hinnatõusu tegelikuks põhjuseks on siiski keskpankade ajalooliselt suur rahatrükk viimase 12 aasta vältel.

Varahaldusettevõtte Avaron partneri Peter Priisalmi hinnangul on Euroopa Keskpanga samm hiljaks jäänud.

"Inflatsioon ületas eurotsoonis kahe protsendi piiri eelmise aasta juulis ja nüüd aasta hiljem teeb Keskpank esimese sammu. Vaadates, mis on mõned teised riigid teinud, nagu Poola ja Tšehhi, kus tõsteti viis-kuus protsendipunkti intressimäärasid, siis on keskpanga samm hiljaks jäänud," rääkis Priisalm.

"Oleme kümme aastat üritanud vältida deflatsiooni tekkimist ja Euroopa Keskpank ei tahtnud eksida sellega, et olla liiga karm liiga vara. Kuna inflatsioon on nii kõrge, siis see hakkab ise tarbimist ohjeldama. Rohkem kui see ühe- või ka 1,5-protsendiline intressitõus," ütles Priisalm.

Inimesi mõjutab intressitõus selle kaudu, et laenud muutuvad kallimaks: 100 000-eurose laenu puhul tuleb aastas tuhat eurot rohkem maksta. "Kulutused laenu teenindamisele lähevad üles. Samas inimesed, kellel on deposiit, neil on lootust, et selle hind tõuseb. Oluline on vaadata, kes millisel pool lauda istub," ütles Priisalm.

Priisalm pakub, et sügiseks on majandus nii palju jahtunud, et Euroopa Keskpangal on raske intressimäärasid järsult tõsta.

"Kui Keskpank aastal 2011 intresse tõstis, siis kestis see intressitõus ainult viis kuud. Viis kuud hiljem olime sama intressi peal tagasi," meenutas Priisalm.

Priisalmi hinnangul peab olema valmis eri stsenaariumiteks.

"Inflatsioon on kõrge ja keskpank tõstab intressimäärasid, lisaks on Ida-Euroopa seoses Venemaa sõjaga Ukrainas kõrgema riski piirkond ja investorid ei soovi siia piirkonda oma panuseid teha, see tähendab, et rahapakkumine on väiksem ja ettevõtteid ostetakse vähem- peaksime olema valmis, et majandus võib ka langeda," rääkis Priisalm.

2008. aasta majanduskriisi Priisalm tekkimas ei näe. "2008 oli korterite ülepakkumine ja kui nõudlus ära kukkus, siis see oli krahh. Täna on meil elamispindadest pigem puudus. Et näha tõsist kukkumist kinnisvaraturul, peaks midagi struktuurset muutuma, näiteks kõik ukrainlased lähevad tagasi," rääkis Priisalm.

Eesti Pank andis pressiteate kaudu teada, et peale muude otsuste võidakse vajadusel pikendada Kreeka võlakirjade lunastamise tähtaegu, kuna Kreeka majandus pole veel koroonapandeemia mõjudest täielikult taastunud.

Euroopa Keskpank uuendas samuti oma inflatsiooni ja majanduskasvu hinnanguid.

Aasta lõpuks eeldab keskpank inflatsiooniks 6,8 protsenti ja majanduskasvuks 2,8 protsenti. Varasemalt prognoositi inflatsiooniks 5,1 protsenti ja majanduskasvuks 3,7 protsenti.

Aastaks 2024 prognoosib keskpank eurotsooni inflatsiooniks 2,1 protsenti.

Keskpanga eesmärk on hoida inflatsioon kahe protsendi peal.