Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse veebruari lõpus tühistas liidukantsler Olaf Scholz kauakestnud keelu tarnida relvastust sõjapiirkondadesse ning andis loa tanki- ja õhutõrjerelvade ekspordiks Ukrainasse. Pärast 25. märtsi on Saksamaa tegelikult aga viinud Ukrainasse ainult kaks relvasaadetist, teatab Ühendkuningriigi ajaleht The Times viitega Saksamaa ajalehele Die Welt.

Ukrainasse on viidud 4600 tankitõrjemiini, automaatrelvade osi, raadiosaatjaid, käsigranaate ja muid lõhkekehi.

Ukraina on juba kahel korral pöördunud Saksamaa valitsuse poole palvega saata kiiresti tanke ja soomustatud lahingumasinaid.

Hoolimata Berliini lubadusest palved täita, pole seni ühtki soomusmasinat Ukraina poole teele pandud.

Ukraina suursaadik Saksamaal Andri Melnõk süüdistab Scholzi Ukraina altvedamises saja Marder jalaväe lahingumasina saatmatajätmisega. Ehkki Saksamaa välisminister ja majandusminister andsid masinate saatmiseks loa, seisab saadetis Scholzi enda puuduva allkirja taga.

Kodumaal tuleb Scholzil tõrjuda aga hoopis teistlaadseid süüdistusi. Nädalavahetus otsa pidi ta kuulma kaebusi, et valitsus on avalikkust eksitanud. Koos Scholziga sotsiaaldemokraatide ridadesse kuuluv kaitseministri esindaja parlamendis Siemtje Möller väitis, et NATO on kollektiivselt kokku leppinud mitte saata soomustransportööre ja Lääne-tüüpi lahingutanke Ukrainasse. Selle selgelt tõele mittevastava väite lükkas ümber samuti valitsusse kuuluva Vabade Demokraatide Partei esindaja, Bundestagi riigikaitsekomisjoni juht Marie-Agnes Strack-Zimmermann.

Leedu välisminister Gabrielius Landsbergis ütles ajalehele Bild am Sonntag, et sellist kokkulepet pole NATO-s isegi mitte arutatud.

Poola president Andrzej Duda on aga sügavalt rahulolematu, et Saksamaa ei asendanud kahte Nõukogude päritolu Poola tanki T-72 Leopard 2 tankidega, kui Poola oma tankid Ukrainale andis.

Saksamaa on lubanud Ukrainale veel Panzerhaubitze 2000 tüüpi liikursuurtükke ning 50 tankitaolist soomussõidukit Gepard. Saadetise esimenegi osa ei jõua Ukrainasse aga ilmselt enne juulit.

Scholz tõrjus Ukraina süüdistusi retooriliste küsimustega, nagu kas on võimalik vägivalda võita vägivallaga ja kas on rahu saavutamine võimalik ainult ilma relvadeta.