Herem: ma ei usu enam heidutusse

Foto: ERR

Kaitseväe juhataja Martin Herem ütles ETV saates "Esimene stuudio", et vaadates Venemaa sissetungi Ukrainasse, ta heidutusse julgeoleku tagamisel enam ei usu.

"Ma ei usu eriti enam heidutusse. Ukrainasse tungimine oli ilmselgelt sõge, ikka läksid. Ma usun ainult ühte asja – et me peame olema valmis selleks, et niipalju kui agressor üle piiri tuleb, niipalju ta ka otsa saab," ütles Herem.

Herem rääkis, et sel aastal kaitseväele lubatud raha aitab saavutada taseme, mille järgi ukrainlased praegu puudust tunnevad. "Sellel aastal on lubatud meile üle 800 miljoni, mida me suudame ära kasutada järgmise kahe-kolme aasta jooksul. Lihtsalt kiiremini ei suuda keegi toota. Ja sellega me saavutame selle, mille järgi Ukraina täna abi küsib. Me suudame pärast seda lasta kaugele ja lähedalt on meie tulejõud ka üsna hea," märkis ta.

Herem rääkis, et laskemoona jaoks jaanuaris saadud raha on tänaseks lepingutega kaetud. "Ja ma arvan, et see raha, mis me saime märtsis üle 400 miljoni, saab lepingutega kaetud septembriks," sõnas Herem.

NATO tippkohtumise ja Eesti soovide kohta ütles, et prioriteet ei ole alaline uus USA baas Eestis, vaid kokkuharjutamine ja kiire reageerimine ohu korral.

"Me peame saavutama plaani, et agressiooni korral korral ootab vastast siin mitmerahvuseline diviis. See tähendab seda, et kui elanikkond ei näe siin uut Tapa baasi tekkimas, siis see ei ole mitte läbikukkumine. Kui elanikkond näeb siin üksuseid nagu praegu Siilil või Kevadtormidel, kes tulevad siia ja suudavad ühe või kahe päevaga integreeruda meie üksustesse, siis see on see, mida me tegelikult tahame saavutada," lausus Herem.

Siil näitas edusamme

Rääkides hiljutisest Siili õppusest, nimetas Herem seda Eesti kaitseväe viimase 30 aasta kõige suuremaks ja ilmselt ka kõige paremini läbi viidud õppuseks.

"Meie tegevväelased on õpetanud välja hea reservväe. Need mehed ja naised sõdiksid küll," ütles ta.

Suuri edusamme tõstis Herem esile mereväe puhul. "Ma ei tea, et Eesti kaitseväes oleks kunagi õppuste kaardi peale tekkinud mere miiniväli. Me reaalselt küll vette midagi ei pannud, katsetati läbi teisi protseduure, aga seda mere miinivälja kaitsti ka Poola rakettidega ja virtuaalselt sooritati ka laske," ütles Herem.

Oluliseks pidas ta ka pikamaa suurtükiväe lahinglaskmisi. "Mitmikraketiheitjad lasid Saaremaal ja lasid keskpolügoonil ja virtuaalselt me lasime ka Lätti nii Saaremaalt kui ka Lõuna-Eestist, kasutades selleks Eestis tehtud ja meil kasutusel olevat tulejuhtimissüsteemi. Ma arvan, et see oli väga suur samm edasi," sõnas ta.

Samuti ütles ta, et tähtis oli ka infosõja õppus. "Üle 400 infosõduri tõmbasid sisuliselt tühjaks Eesti ajakirjanduse ja sõdisid infolahinguväljadel, mis on ka väga märkimisväärne saavutus."

Samas nentis Herem, et reservväelaste osalemise protsent oleks võinud kõrgem olla. "See protsent seal 60 ümber on aastaid olnud juba sarnane. Kui meil muidu reservväelaste ja ajateenijate näitajad, mille järgi me hindame ka kaitsetahet on igal aastal kasvanud, siis see on jäänud samaks," märkis ta.

"Õppusele kohale tulekut piiravad ootamatu haigestumine, pere- ja haridusprobleemid. Ja ma vaatan ainult endale otsa ja ütlen, et ajateenistuses tuleb paremat tööd teha. Me üle poole nendest, kes ei tulnud, ise vabastasime. Nende põhjused olid meie arvates arusaadavad. Ja see teine pool, kes kohale ei tulnud, nendega me ei saanud esimese hooga isegi kontakti. Nad võivad saada trahvi üle 1000 euro," rääkis Herem.

Ida-Ukrainas domineerivad suurtükilahingud

Vene edusammude kohta Ukraina idaosas ütles Herem, et ta loodab, et need on ajutised ja kohaliku tähtsusega. Võidu saaks Heremi sõnul Venemaa juba praegu välja kuulutada, aga Venemaa eesmärk on siiski mingi arusaadav saavutus.

"Kas on see siis ainult Luhanski või ka Donetski oblast. Selle ta peaks saavutama, siis ta tõenäoliselt saaks kuidagi moodi iseendale ka öelda, et ta on rahul. Aga praegu ma ei usu seda küll," arvas Herem.

Ta rääkis, et Severodonetski vallutamine on Venemaa jaoks raske ja see annab, võimaluse Ukraina jalaväel olla vastase jalaväe lähedal ning kasutada kaugelt suurtükiväge. "Aga kui hästi neil seal praegu läheb ja kui hea on nende suutükivägi, seda ei oska praegu öelda," lisas ta.

Herem rõhutas, et Ida-Ukrainas domineerivad praegu suurtükid. Ta lisas, et Vene relvajõud on õppimisvõimelised ja ei tiku enam väga sügavale territooriumile, kus neid hiljem võib ähvardada ümber piiramine. "Venemaal on targem järk-järgult edasi liikuda kasutades oma ülekaalukat tuletoetuse jõudu," sõnas Herem.

Venemaa sõjavägi on endiselt väga ohtlik

Herem ütles, et Venemaa sõjaväge ei tohi alahinnata, sest see võib endiselt korda saata väga palju kurja.

"Me oleme Venemaa sõjamasinast maalinud sellise rumala, madala moraaliga pätikarja pildi, kellest justkui oleks väga lihtne üle joosta või keda oleks väga lihtne võita. See "pätikari"  tapab päevas sadu inimesi ja purustab linnasid, ükskõik kui inetu ta ka välja ei näe," ütles Herem.

"Lääs toetades Ukrainat ka niiöelda selliste infooperatsioonidega on võib-olla ka ära petnud paljud poliitikud ka, kes arvavad, et Venemaaga on üsna pea lõpp või isegi kui ta kuskil mujal tahab alustada, siis on ta liiga nõrk. Minu arvates Ukrainas ei lõppe mitte midagi. Ükskõik, millistes piirides Ukraina sõda lõpeb, ei ole meil mitte mingit alust olla rahul ja arvata, et nõrk Venemaa meid kunagi ei ründa või kui ta tuleb, siis me saame temast lihtsalt jagu," sõnas Herem.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: