Eestis suundus eelmine aasta ajateenistusse 60 naist, seega umbes kaks protsenti ajateenijatest on naised.

Leedus ja Soomes on naiste osakaal neli protsenti, tõi sotsioloog ja Kaitseväe Akadeemia analüütik Eleri Lillemäe näite. Norras ja Rootsis on ajateenijatest 20–25 protsenti naised.

Lillemäe selgitas, et viimased kaks riiki kaasavad ajateenistusse nii palju naisi peamiselt kahel ajendil. Esiteks sunnib seda demograafia – arenenud maade vananevast ühiskonnast ei ole piisavalt noormehi võtta.

Aga teine väga oluline muutus just Norra ja Rootsi puhul on olnud see, et nad on väga tugevalt liikunud soolise võrdõiguslikkuses suunas. "Seal see põhiargument ei ole enam, et on vaja ajateenijate arvu naiste arvelt suurendada, vaid et naistel peaks olema täpselt samasugused kohustused ja õigused, nagu on meestel," selgitas Lillemäe. "Seetõttu on nad teinud värbamise sooneutraalseks."

Kuigi Norras ja Rootsis on ajateenistus ka naistele kohustuslik, värvatakse seal teisiti kui Eestis.

Rootsi iga-aastane valik on 100 000 noort inimest, kelle hulgast nad kutsuvad 4000 kuni 5000. "Meie valik on 10 000, kellest me kutsume 3000 kuni 4000. Selektsioonimehhanism on seal nii palju tugevam. Neil on võimalik võtta väga motiveeritud nii mehi kui naisi," ütles Lillemäe.

Eestis on naistele ajateenistus vabatahtlik, kusjuures teenistusse asumisel jääb 90 päeva aega oma otsusest taganeda. Muus osas on naised ajateenistuses meestega võrdsed. Seda kinnitavad ka ajateenijate arvamusuuringud.

Naised saavad ajateenistusse tulla 2013. aastast saati. Siis asus teenistusse 15 naist.

Kuna ajateenijate koguhulka plaanitakse tõsta, siis soovitakse ka naiste hulka veel enam suurendada. Kindlat eesmärki, mida püüda kaitseressursside amet siiski seadnud ei ole, ütles ameti peadirektori kohustäitja Anu Rannaveski.

"Soovime võimalikult paljude noorte naiste, tüdrukuteni jõuda, et nad valiksid ajateenistuse tee. Meil on päris hea praktika riigikaitseõpetuse näol. Kuskil 6000 õpilast selle iga aasta läbivad, pooled neist on naised. See näitab seda, et tüdrukutel on huvi riigikaitse vastu," rääkis Rannaveski.

Praegust korda, kus naised panustavad riigikaitsesse vabatahtlikult, pooldab umbes 80 protsenti ühiskonnast, naiste kutsumist kohustuslikus korras pooldab samas vaid ligikaudu viis protsenti.

Kuid kui naiste osakaal riigikaitses kasvab, siis võib see arvamus hakata muutuma, tõdes Lillemäe.

"Tundub, et see debatt hakkab üha rohkem tekkima, aga see ei ole veel päris seal. Selektiivne variant oleks üks võimalus. Kui me räägime Rootsi näitel, siis seal toimub see nii, et keskkooli lõpul täidab iga noor inimene ankeedi. Seal märgib ta ära oma motivatsiooni, kas ta oleks nõus ajateenistusse asuma või mitte. Need, kellel on motivatsioon olemas, pääsevad edasi järgmisesse vooru," ütles Lillemäe.

Edasi toimub valik nii nagu Eestiski – arstlikus komisjonis.

"Selline süsteem on üsna paindlik, seda võiks ka rakendada naistele. Kuid sealjuures võib tekkida küsimus, kas see ei ole ebavõrdne Eesti noormeeste suhtes," ütles Lillemäe.