Kristian Jaani: riigikaitseõpetus olgu laiapindne
Riigikaitseõpetus ja sisekaitseõpetus ei tohi hakata omavahel konkureerima, vaid peavad kasvama üheks, kirjutab Kristian Jaani.
Riigikaitse arengukavas on sisekaitse tegevussuuna eesmärgina kriisi lahendamine viisil, et sündmused ei eskaleeruks sõjaliste tegevusteni. Ehk siis väga selge suund sellele, et peame olema tugevad sisekaitses vältimaks sõda. Kui ebaõnnestume, peab loomulikult olema tugev sõjaline kaitse.
Hiljuti tuli kaitseminister Hanno Pevkur välja ettepanekuga muuta riigikaitseõpetus meie gümnaasiumides kohustuslikuks. Olen kahe käega poolt! Päris tühja koha pealt ei pea ka alustama, sest vastav võimalus on valikainena ka praegu paljudes gümnaasiumides olemas ja aastas läbib seda üle 5000 gümnasisti. Päris tugev armee, kui mõelda veel sellele, et tõenäoliselt mõtlevad tänu nendele gümnasistidele riigikaitsest teisiti ka nende sõbrad, perekonnaliikmed, lähedased. See mõju on kindlasti olemas.
Aga riigikaitseõpe ei ole ainuke võimalus gümnasistidele, kes tahavad noores eas paremini valmis olla ning siduda juba gümnaasiumis ennast riigi kaitsega.
See teine võimalus ei tohi nüüd kuidagi tahaplaanile jääda. Need kaks peavad moodustama terviku, mida nimetame laiaks riigikaitseks. Pean silmas sisekaitseakadeemia gümnaasiumidele pakutavat sisekaitse eelõpet.
Sisekaitse eelõppega on liitunud 18 gümnaasiumi, neist seitse Ida-Virumaalt. Järjekord uutest soovijatest on ukse taga. Igal aastal on sisekaitseõppega seotud pea 600 gümnasisti. Kogu valikaine käigus käiakse läbi politsei/piirivalve valdkond, päästevaldkond, mis on praegu fokusseeritud elanikkonnakaitsele.
Õpetajad on oma ala eksperdid ja toimuvad laagrid ja kõik muu sinna juurde kuuluv. Väga praktiline, sisukas, kõrge kvaliteediga. Miks muidu võib selle valikaine läbinu minna otse abipolitseiniku arvestusele ja saada kohe abipolitseinikuks. Samuti on võimalik gümnasistil teha vabatahtliku päästja test või eksam ja saada vabatahtlikuks päästjaks.
Sisekaitseakadeemiasse vastuvõtukatsetel on garanteeritud lisapunktid ning viimase seitsme aasta jooksul on selle õppe läbinutest ja sisekaitseakademiasse kandideerinutest pea 40 protsenti asunudki õppima sisekaitseakadeemias. Seda kõike on meie julgeolekuolukorras väga vaja.
Aga vaja on just terviklikku lahendust. Kaitseministri ettepanek on õige, aga lahendus peab olema terviklik. Riigikaitseõpetus ja sisekaitseõpetus ei tohi hakata konkureerima, vaid peavad kasvama üheks, sisaldades noorele motivatsioonipaketti, nagu seda on sisekaitseõpe, mis loob eelised sisekaitseakadeemiasse sisseastumisel, abipolitseinikuks, vabatahtlikuks päästjaks saamisel. Lisaks siseministeeriumi stipendium, mida eelmisel aastal sai kümme gümnasisti.
Kui suudame need kaks ainet üheks tervikuks muuta ja lisame motivatsioonipaketi, mis võib olla lisaks eeltoodule seotud ajateenistusega, kaitseväe akadeemiaga, kaitseliiduga, siis oleks see üks võimas pakett. Meie julgeolek vajab juba gümnaasiumiastmes konkreetset lähenemist. Teeme gümnasistidele tervikliku, laia riigikaitse sisuga motiveeriva paketi.
Toimetaja: Kaupo Meiel