Hando Sutter: tasub olla valmis päris kalliks talveks

Kuna turult on palju elektri- ja gaasipakkumist puudu, siis see kokteil on tarbijatele üsna halvaendeline ja võib tulla päris kõrgete energiahindadega talv, ütles Eesti Energia juht Hando Sutter.
Kui me räägime põlevkivielektrijaamadest, mis töötavad igapäevaselt maksimaalse võimekuse piiril, siis kas teil on ülevaade, kui kaua peate neid katlaid töös hoidma? Kas valitsus on pannud paika ka strateegia, kas on see lähemad viis, kümme või 15 aastat? Te peate neid katlaid ju ka renoveerima.
Kui me tänast päeva võtame, siis praegu, mai teisel poolel, ja see on suvekuu, on meil töötanud kõik põlevkivijaama üksused. See on vastutulek turule – turul on nõudlus ka praegu, hiliskevadisel ajal. Oleme valmis opereerima, ja kui vaja, paneme need jaamad tööle ka keset suve. Selles probleemi ei ole. Võtsime hommikul kokku ka mai numbrid: Eestis toodeti kokku üle 700 gigavatt-tunni elektrit. Ja esimest korda üle tüki aja Eesti tootis rohkem elektrit kui tarbis, kuigi ka elektrinõudlus kasvas veidi. Ja tegelikult huvitaval kombel tootsime rohkem kui jaanuaris, mai oli hästi intensiivne kuu. Tahan kinnitada, et kui on elektrit vaja, siis oleme valmis igal hetkel need tehased tööle panema ja elektrit turule pakkuma.
Kas teil on ülevaade, kui kaua peate sääraselt toimetama põlevkivielektrijaamadega?
Praegu on omanikuootustes öeldud, et peab säilima tuhat megavatt-tundi juhitavat võimsust järgmise aasta lõpuni. Aga oleme ette valmistamas Eleringiga lepingut, mis on põhimõtteliselt juba valmis, ja seal on kõik need ootused kirjas, mis on Eleringil kui süsteemioperaatoril varustuskindluse tagamiseks meile ja vastavalt sellele hoiame ka neid võimsusi, mida on vaja süsteemi opereerimiseks või elektri turule toomiseks.
Mis on lepingus öeldud aasta 2030 kohta?
Lepingus on kirjas nii, et esialgu hoiame neid võimsusi 2026. aasta lõpuni, kuni toimub lõplik Venemaa süsteemist desünkroniseerumine. Süsteemioperaatoril on siis kaheaastase etteteatamisega õigus leping üles öelda, kui ta leiab, et turul reservvõimsust enam vaja ei ole. Vastasel juhul oleme valmis.
Arvestades geopoliitilist reaalsust, siis kas teie hinnangul, kui pärast 2026. aastat on seda võimsust Eestil jätkuvalt vaja, saame need jaamad tööle panna?
Kindlasti ei ole mõtet vana kaevu enne kinni ajada, kui uus on valmis ehitatud. Me ise usume taastuvenergiasse ja nii tuul kui ka päike on ressursid, mida keegi meilt ära võtta ei saa, vähemalt mitte teadaolevate tehnoloogiatega. Tuul ja päike tuleb enda kasuks tööle panna. Eelmisel nädalal avaldasime oma strateegia, et tahame mitmekordistada oma taastuvenergia investeeringuid ja tahame aastaks 2026 jõuda taastuvenergia tootmises 2000 megavatt-tunnini. Kuna ta on kombinatsioon tuulest ja päikesest, siis see aitab kaasa. See peaks olukorra palju paremaks tegema nii turuhinna kui ka varustuskindluse poolest. Igal aastal süsteemioperaator hindab olukorda, ja kui ta leiab, et jätkuvalt on vaja reservvõimsust, siis me hoiame ka oma vanemad põlevkivijaamad valmisolekus ja nendeks päevadeks ja nädalateks, kui on vaja, oleme valmis ka seda pakkuma.
Kui vaadata elektri börsihinda, siis mais oli see keskmiselt 151 eurot kilovatt- tunni eest. Aprillis oli see natuke üle saja euro. Mis selle elektrihinna tõusu taga on? Kas Vene odava elektri kadumine Soomest?
Kindlasti see on üks põhjus. Kui võtame kokku Vene elektri, mis aasta tagasi tuli meile sisse Läti ja Kaliningradi kaudu, ja lisaks veel Viiburi kaudu Soome, siis see on kokku ligi 2500 megavatti ehk kahe tuumajaama jagu toodangut on meil ära kadunud turult. Muidugi kui turult nii palju elektrit ära kaob, siis turg reageerib sellele. Samuti on tarbimist suurendanud keskmisest jahedam kevad. Ka majandus töötab meil praegu paremini – aasta tagasi oli Covidi-blokaad. Nõudlus on suurenenud.
Mida see tähendab tarbijatele lähikuudel? Kas suvel hind ei lange ja sügisel läheb hind veel kallimaks?
Praeguses olukorras prognoose teha on raske, aga häid uudiseid tarbijatele ei paista. Võibolla suvel lühiajaliselt saame nautida ka vähe odavamat elektrihinda, kuid talv saab olema üsna keeruline. Turult on palju elektripakkumist puudu, mis on seotud Venemaaga. Lisaks on turult puudu Venemaa gaas, meie piirkonna tipu elektritootmise võimekus tuleb gaasist, et kui gaasi on vähem, siis elektrihinnad on kõrgemad. See kokteil kokku on tarbijatele üsna halvaendeline, võib tulla päris kõrgete energiahindadega talv, tasub olla valmis päris kalliks talveks.
See on teile hea uudis, sest põlevkivielektrijaamad töötavad täie rauaga edasi ka järgmiselt talvel. Meie piirkonnas lihtsalt pole võimsusi võtta.
See on Ida-Virumaal positiivne uudis energeetika vallas. Just äsja värbasime üle 200 inimese tööle ja oleme seal suurendanud ka oma põlevkivikaeve võimet, et talveks valmis olla. Võibolla vanemate põlevkiviblokkidega me väga palju ei teeni, aga makse maksame riigile korralikult. Tarbijatele nii palju, et kui vähegi elektrihind on oluline, siis võtke see hetk ja fikseerige elektrihind, pakume seda nii era- kui ka äritarbijale. Meie tarbijatest umbes 2/3 on fikseeritud pakettidega.
Kas päikeseenergia kasutuselevõtus on toimunud läbimurre?
Päikeseenergia on ületanud igasugused ootused. Päikesepaistelisel päeval 500 megavatti on süsteemis täiesti tuntav.
Kuigi valitsus on muutunud elavamaks tuuleparkide ehitamises, siis siin tegelikku läbimurret pole toimunud?
Nii ta tõesti on. Eesti Energial on täna neli tuuleparki ehituses ja me loodame teha paar investeerimisotsust lisaks. Tuulepargi arendamise seisukohalt oleme siin kõige aktiivsemad tegijad. Eesti viimane toetusmeede tuuleenergiale lõppes aastal 2016. Nüüd on avatud hinnapõrandavoor, kus me kindlasti osaleme. See vahe on olnud kuus aastat, siin vahepeal oleks võinud olla midagi, mis oleks lisanud kindlust investeerimisse.
Toimetaja: Mari Peegel
Allikas: Err-i raadiouudised