"Ühelt poolt soovib Venemaa kindlasti takistada läänest tulevat relvaabi, teiselt poolt võiks seda vaadata kui sõnumit Ameerika Ühendriikidele. Üle kahe aasta sai lõpuks Kiievis ametisse uus Ameerika Ühendriikide suursaadik, 1. juunil oli tema ametikirjade üleandmine president Zelenskile," ütles Kuusk "Aktuaalsele kaamerale".

Ohtu, et Venemaa prooviks uuesti Kiievit vallutama hakata, Kuusk ei näe. "Kõigepealt tuleks Severodonetsk ära võtta ja sealt edasi minna. Nad ei ole saanud sellegagi hakkama, on Harkivi juurest eemale löödud. Kiievi peale tulekut hetkel ei näe," sõnas Kuusk.

Sõja algul Kiievist lahkunud riikide saatkonnad on hakanud Ukraina pealinna tagasi pöörduma, Kuuse sõnul on neid praeguseks üle 50. "Ehk natuke üle poole, enamus Euroopa Liidu saadikuid on kohal. Need, kes enne sõda olid, neist on puudu ainult Belgia ja Iirimaa, ülejäänud on siin," rääkis ta.

Diplomaatilises korpuses räägitakse Kuuse sõnul sellest, et relvaabi Ukrainale tuleks kiirendada ning Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni mõttele, et Venemaad ei tohiks alandada, toetust ei leidu. "Erinevad riigid on loomulikult erineva tempoga. Mina ei ole ühegi diplomaadiga siin juttu ajanud, kes Macroni viimaseid käike oleks takka kiitnud," ütles ta.

Sõja lõpp sõltub Kuuse sõnul Ukrainale antavast relvaabist. "Sõda lõppeb Ukraina võiduga. Kui kiiresti see juhtub sõltub täiesti sellest, kui kiiresti lääs Ukrainale annab neid relvi, mida Ukraina on palunud," ütles ta.