Surmade arvu hüppelise suurenemise üheks põhjuseks oli koroonaviiruse levik: Covid-19 registreeriti surma põhjusena 1765 korral, aasta varem oli neid surmasid 203.

"Möödunud aasta surmade arvu tõusu peamisteks põhjusteks olid Covid-19 ja suvine kuumalaine, mis mõlemad mõjutasid ka vereringehaiguste surmade arvu. Oma osa suremuse suurenemisel on alkoholil. Kuna alkoholist põhjustatud suremus suurenes märgatavalt juba 2020. aastal, siis põhjuseks võib olla nii pandeemiaaegne vaimse tervise halvenemine kui ka aktsiisipoliitika muudatused. Samas viitab välditavate surmade arvu suurenemine plaanilise ravi piirangute võimalikule mõjule," kommenteeris TAI surma põhjuste registri juht Gleb Denissov.

Kui TAI seostab välditavate surmade kasvu plaanilise ravi piirangutega, siis lisaks hilinenud ravile on Lääne-Tallinna keskhaigla juhi Arkadi Popovi hinnangul oma osa välditavate surmade kasvus n-ö pikal Covidil, mis võis saada saatuslikuks kaasuvate haigustega patsientidele.

"Kui ta sureb, siis põhihaigus lähebki kirja, aga Covid kindlasti soodustas seda suremust. Nii et see on Covidiga otseselt seotud, aga samas ta ei ole otseselt Covidi-surm," selgitas Popov.

Veidi alla poole kõikidest surmadest – 8363 surmajuhtu – oli põhjustatud vereringeelundite haigustest. Seda on 661 võrra rohkem kui aasta tagasi. Surmapõhjuste arvult järgnesid pahaloomulised kasvajad, millesse suri mullu 3688 inimest, ning õnnetusjuhtumid, mürgistused ja traumad, mille tõttu suri 956 inimest. Nii kasvajatest kui ka õnnetusjuhtumitest, traumadest ja mürgistustest tingitud surmade arv jäi varasema aastaga samale tasemele.

Eraldi väljatoomist väärivad otseselt alkoholist põhjustatud surmad ning õigeaegse ja tulemusliku meditsiinilise sekkumise (sh sekundaarne preventsioon ja ravi) abil välditavad surmad. 2021. aastal jätkus juba varem alanud alkoholist tingitud surmade arvu suurenemine: möödunud aastal registreeriti 695 alkosurma, mida on 76 võrra rohkem kui aasta tagasi. Välditavaid surmasid oli 2418, mida on 228 võrra rohkem kui 2020. aastal.

TAI hinnangul on alkoholisurmade arvu kasv kaudselt seotud koroonaga. "Viimasel ajal oli see langustrend, aga eelmisel aastal hakkas uuesti kasvama. Nii et me seostame seda koroonaviirusega. Põhjustas stressi, hakkasid inimesed jooma ja siis me näeme oma näitajatest, et alkoholist tingitud surmade arv kasvab. /.../ Meie statistikas kvalifitseeruvad need juhud, kus on diagnoosis otse öeldud, et alkohol, kas mürgistus alkoholiga või alkohoolne maksahaigus, alkohoolne kardiomüapaatia, südamehaigus," rääkis Denissov.

Denissovi sõnul on ka mitmeid teisi surmi, mis on kaudselt alkoholist põhjustatud, aga mis statistikas arvesse ei lähe, olgu tegu purjuspäi uppumise või mõne haigusega, mille kulgu naps raskendab.

Kui surmade statistika näitab, et koroona ajas inimesed jooma, siis politsei statistika seda ei kinnita.

"Ma ei ütle, et koroonaaeg alkoholi tarvitamist suurendas, pigem on see meie töö jaoks igapäevane. Kui meil on päevas 400 väljakutset, siis veerand nendest on seotud alkoholi tarvitanud inimestega. Kui võrrelda 2019. aastat ja 2021. aastat, siis 2019 oli alkoholi tarvitanud inimeste arv suurem kui Covidi ajal," ütles Ida-Harju politseijaoskonna patrullitalituse juht Pirko Pärila.

2010. aastast languses olnud üldsuremuse, õnnetusjuhtumitest, mürgistustest ja traumadest  ning otseselt alkoholist tingitud suremuse trend on pöördunud tõusule. Alates 2018 on meestel alkoholist tingitud suremus suurenenud 11 protsenti aastas, naistel alates 2017. aastast 13 protsenti aastas.

Samas on kasvajatest põhjustatud suremus jätkuvalt langustrendis. Erakordne on ka pikaajaliselt langustrendis olnud imikusurmade (alla 1-aastased lapsed) arvu kasv 19-lt 29-le 2021. aastal, imikusuremuse kordaja 1000 elussünni kohta suurenes 1,45-lt 2,20-ni.

2021. aasta surmapõhjuste kohta saab lähemalt lugeda siit.