"Viimased kaks kuud ongi toimund peamiselt suurtükilahingud ja kaevikusõda, kus kumbki pool ei edene rohkem kui kilomeeter päevas. See viitab ka sellele, kui rasked need lahingud on. Loomulikult kasutavad mõlemad pooled tuhandeid laske päevas. Seetõttu võib olla tõsi, et Ukraina laskemoon kuivab kokku," rääkis Grosberg reedel kaitseministeeriumis peetud pressikonverentsil, kommenteerides väiteid moona lõppemisest Ukrainal.

"Ja lääne abi ei jõua nii kiiresti kohale kui vaja ning seda oleks vaja ka kordades rohkem, kui praegu antud, et Ukraina sõja võidaks," lisas ta.

Küsimusele, millal jõuavad Ukraina üksuste kasutusse lääneriikide lubatud raketiheitjad, vasta Grosberg, et liitlased ei räägi sellest enne, kui need relvad kohal on.

Samas peaks Venemaal jätkuma vähemalt tavalaskemoona piisavalt, tõdes kolonel Grosberg.

"Kindlasti pole Vene Föderatsioonil puudus nii-öelda kehadest ja rumalast kahurimoonast. Varsti võib neil hakata nappima täppisrelvasid, kuna neid toodeti lääne päritolu komponentidest, aga kõige rohkem tsiviiltaristule ja elanikele kahjutegevat kahurimoona on neil küll ja veel," rääkis Grosberg.

Venemaa võimaluste ahenemisest annab tema sõnul tunnistust ka see, et ehkki tiibraketirünnakud Ukrainale ei ole katkenud, on neid nüüd vähem kui sõja esimestel kuudel.

Kaitseväe luureülem selgitas, et kui praegu reorganiseerib Venemaa peamiselt ümber sõjas osalenud pataljoni lahingugruppe, et need siis uuesti pärast ümberformeerimist rindele saata, siis mobilisatsiooni väljakuulutamisel võiks ta sõtta tuua miljoneid mehi.  

"Suurem osa sellest, mis neil võtta on, on juba sõjategevuses, vabatahtlikest on enamus juba rindel. Aga et tõsist edu saavutada, peaks Venemaa välja kuulutama mobilisatsiooni ja siis võiks ta rindele saata miljoneid," selgitas kolonel. Tema sõnul oleneb püssi alla toodavate meeste hulk ka sellest, kui ulatuslik mobilisatsioon saaks olema.

Grosberg tõdes oma ülevaates, et viimase nädala jooksul pole kumbki pool taas suutnud saavutada olulist edu, kuigi Vene üksused on edukamad olnud Donbassis, Ukraina aga lõunas. Siiski ei suuda kumbki ilma olulist tugevdust tegemata suurt edu saavutada. "Mõlemad pooled on suutelised rinnet hoidma, aga mitte edasi tungima," märkis ta.

Ukrainlastel oleks tema sõnul kõige efektiivsem, kui nad suudaksid hüppeliselt oma lahingvõimsust – isikkoosseisu ja tehnikat – suurendada, liikuda edasi Harkivi oblastis ja katkestada Vene vägede ühendustee Belgorodi ja Izjumi vahel.

"Vaadates, mida Vene Föderatsioon on teinud mujal, eelkõige Hersoni suunas ennast kindlustanud, siis seal oleks [ukrainlastel] edu saavutada raske," märkis kolonel.

Venemaa jaoks oleks oluline kätte saada Severodonetski linn ja ületada Siverski Donetsi jõgi. Siis vabaneks neil üksused, mida nad saaksid suunata Zaporižžja oblastisse või muudesse kohtadesse, kus maastik edasiliikumiseks oleks lihtsam, rääkis Grosberg.