Riigisekretär Taimar Peterkopi sõnul tuleb kriiside ajal hakkama saamiseks vajalik õigusraamistik loksutada paika rahu ajal. "Õiguslik raamistik, mis meid saadab – see, mis põhiseadusest vastu vaatab, mis kriise puudutab – on saja aasta tagune arusaam," rääkis Peterkop.

Õiguslikud tööriistad kriisiga toimetulemiseks on aga loodud selgelt eristatavateks olukordadeks ja tänapäeva maailmas on see arusaam aegunud, kuna kriisid on omavahel põimunud.

"Kui palju on võimalik halvata riigi toimimist ka muude vahenditega nagu sidekatkestus. Kui nädal aega sidet ei ole, siis inimesed surevad. Surevad haiglates, surevad nälga. Meie sõltuvus tehnoloogiast on kasvanud nii suureks, sest seda tagasi pöörata - kui see pole võimatu - on väga keeruline," ütles Peterkop.

Seetõttu peab riigivalitsemisel kriisides tegema otsuseid kiiresti ja vähese info pealt, kuid Peterkopi sõnul on oluline, et tavapärane riigivalitsemine peab säilima. "Otsustajatel on kiusatus väga suur langetada pikaajalisi otsuseid nagu langetatakse otsuseid kriisis. Leida see tasakaal on suur väljakutse," ütles ta.

"Meil pole diskussiooni olnud selle üle, kui mõistlikud instrumendid on üldse erakorraline seisukord ja sõjaseisukord. Õppustel minu teada ei ole neid läbi mängitud ja seetõttu minu arvates on need üsna õigusteoreetilised lahendused, mille realistliku kasu üle võime ainult spekuleerida," ütles Peterkop.

"Riigikogu näitas Covidi kriisi ajal minu arvates, et suudab kriisides kiiresti navigeerida. Esimese laine ajal, kui ilmnesid kõik erinevad nõrgad kohad seadusandluses, siis riigikogu kobareelnõuga muutis 35 seadust. Kindlasti pole see ideaalne näide, aga põhimõtteliselt see näitas, et riigikogu suudab vajadusel kiiresti tegutseda ja oma rolli täita," märkis Peterkop.

Peterkopi sõnul on seadused vahend kriisi reguleerimiseks ning selleks tuleb kriisiaegsed regulatsioonid rahu ajal paika panna, siis on selgus, kuidas kriisis käituda. Koroonakriisis olid tervishoiukriisi põhilised tahud läbi arutamata ning see raskendas kriisis hakkama saamist.

Pilving: igast vaidlustusest ei tasu pannikasse sattuda

Riigikohtu halduskolleegiumi esimees ja Tartu Ülikooli haldusõiguse kaasprofessor Ivo Pilvingu sõnul tuleb piirangutega seotud õiguslikud küsimused kohtus läbi vaielda ning ei tasu igast kaebusest paanikasse sattuda, seejuures tuleb kohtuvaidlustega õppida koos elama.

Pilving rõhutas, et mida intensiivsem on põhiõiguste riive, seda täpsem peab olema seadusandlus ning koroonapiirangute puhul on vaja diskussiooni, mis nende piirangute peamine eesmärk on – kas Uus-Meremaa stiilis täielik keelamine või haiglaravi võimekuse hoidmine. "Ei saa seda dikteerida ükski viroloog, millega ühiskond peab leppima ja millega mitte," märkis ta.

"Heatahtlik õppejõu soovitus on püüda parlamendis kõige kirgi kütvamad vaidlused ära lahendada, mitte jätta neid kohtutele. Aitaks hoida ühiskonna sidusust ja vältida debatti lärmakatel meeleavaldustel," sõnas Pilving.

Kohtuvaidlused läksid tõsisemalt käima alles 2021. aasta sügisel ja alles praegu hakkab neid otsast jõudma riigikohtusse. Pilvingu sõnul võib ka selle taga olla piirangute proportsionaalsuse küsimus. "Varem inimesed ei kaevanud, kuna küllap nad siis tajusid, et mõned meetmed on vajalikud," rääkis ta.

Aprilli keskpaigas oli halduskohtutes algatatud kokku 440 koroonapiirangutega seotud kohtuasja, nende seas toetuste ja meelevaldustel kinnipidamiste küsimused.