Sõja 110. päev: Ukraina väed suruti Severodonetski kesklinnast välja
Ukraina armee sõnul suruti nad Severodonetski kesklinnast välja. Linnas on veel lõksus tsiviilelanikke Azoti keemiatehases. Sõjas purustatud ning Vene võimu alla langenud Mariupolisse veel jäänud elanikke ähvardab koolera, väga ohtlik nakkushaigus, mis võib tappa tundidega, hoiatab Ühendkuningriigi luure.
Oluline 13. juunil, kell 23.20:
- Butša linna lähistelt leiti massihauast seitse surnukeha;
- Vene väed on purustanud kõik kolm Severodonetskisse viivat silda;
- Ukraina kaitseministeeriumi nõuniku sõnul ei saabu lääne relvad Ukrainasse piisavalt kiiresti;
- Ukraina politseipealiku sõnul on 1200 ukrainlase säilmed tuvastamata;
- Ukraina president Zelenski sõnul vajab Ukraina moodsaid õhutõrjerelvi:
- Ukraina armee sõnul suruti nad Severodonetski kesklinnast välja. Azoti keemiatehasest püütakse evakueerida sinna jäänud tsiviilisikuid;
- Mariupoli sadamalinna ähvardab koolera;
- tsiviilelanike evakueerimine Severodonetskist on võimatu;
- tuntud sõjaajaloolane peab Vene vägede edu Severodonetskis lõksuks;
- separatistide juht ei näe põhjust Ühendkuningriigi sõdureile armu anda;
- SIPRI: maailma tuumaarsenal hakkab Vene-Ukraina sõja tõttu kasvama;
- Zelenski süüdistab Venemaad sõdurite kasutamises kahurilihana.
Politsei: Butša lähistelt on leitud järjekordne massihaud
Kiievi ringkonna politseiülem Andri Nebõtov teatas, et Butša linna lähistelt on leitud hauast seitse surnukeha, kellest mitmel on käed ja jalad kokku seotud.
"Venelased piinasid seitset tsiviilelanikku ning seejärel hukkasid nad argpükslikult kuuliga pähe," ütles Nebõtov sotsiaalmeediasse tehtud postituses.
"See haud leiti täna Mõrotske küla lähedal piirkonnast, kus Vene väed paiknesid," kirjutas ta ja lisas, et politsei püüab surnukehad tuvastada.
Vene väed okupeerisid Butša linna invasiooni esimestel nädalatel. 30. märtsil taganesid Vene väed linnast. Aprilli alguses leiti linnast vähemalt 500 surnukeha, kellest paljud olid maetud ajutistesse ja massihaudadesse. Venemaa on eitanud sõjakuritegude sooritamist Butšas.
Kuberner: kõik Severodonetskisse viivad sillad on hävitatud
Luhanski oblasti kuberner Sergi Haidai ütles, et kuigi Vene väed pole Severodonetski linna veel täielikult endale saanud, on nad hävitanud nüüdseks kõik kolm sinna viivat silda.
Haidai lisas, et see muudab elanike evakueerimise ja linna kaupade transportimise võimatuks.
Kuberner tõdes, et Severodonetskisse jäänud elanikud on äärmiselt keerulistes tingimustes, kuna linn on tugeva tule all.
Alles pühapäeval ütles Haidai, et Vene väed on hävitanud kaks Severodonetski ja Lõssõtšanski linna ühendavat silda ning pommitavad kolmandat.
Ukraina ministri nõunik: lääne relvad ei saabu piisavalt kiiresti
Ukraina kaitseministri nõunik Juri Sak ütles BBC-le, et kuigi riik on siiani läänelt saadud relvade eest tänulik, ei saabu uued tarned piisavalt kiiresti.
"Me oleme pisut mures, et ei mõisteta piisavalt ohtu meile ja Euroopale," sõnas ta.
Nõunik rääkis, et Ukraina relvajõud kaitsevad Severodonetski linna, kus käivad praegu ägedaimad lahingud, kõigega, millega saavad. "Vaenlase tõrjumine ja Ukraina maa vabastamine oleks palju tõhusam, kui me oleksime nüüdseks juba raskerelvi juurde saanud," ütles Sak.
Ta lisas, et Venemaa ülekaal on tohutu. "Keskmiselt teevad nad umbes 50 000 lasku päevas, need on sõna otseses mõttes mürsud, õhurünnakud, raketilöögid," rääkis Sak.
"Praegu pole ükski Ukraina linn ohutsoonist väljas. Just täna oli raketirünnak ühele linnale Tšernihivi oblastis, mis ei ole Ida-Ukrainas. Samas sai see tabamuse," lisas ta.
Zelenski: Ukraina vajab moodsaid õhutõrjerelvi
Ukraina president Zelenski palub lääneriikidelt moodsaid õhutõrjerelvi, et maha võtta Vene tiibrakette ja kaitsta end teiste Vene rünnakute eest.
Zelenski sõnul on Venemaa rünnanud Ukrainat sõja alguses 2606 raketiga.
Kuigi Ukrainal on võimekas S-300 õhutõrjesüsteem ja lühimaa BUK-M1 siis ei ole need nõukogudeaegsed õhutõrjesüsteemid piisavad, et kaitsta Ukrainat Vene raketirünnakute vastu.
Ukraina kasutab ka lühimaa õhutõrjesüsteeme
Ukraina politseipealik: 1200 ukrainlase säilmed tuvastamata
Üle 1200 säilme, sh osad massihaudadest, on siiani Ukrainas tuvastamata teatas Ukraina politseipea Interfaxi teatel.
Ihor Klõmenko ütles Interfaxile, et 12 000 sõjas tapetu tõttu on algatatud kriminaaljuurdlused.
Ligikaudu kolm neljandikku surnutest olid mehed, 2 protsenti olid lapsed ja ülejäänud naised. Ainuüksi Kiievi regioonis sai surma 1500 tsiviilelanikku, 116 surnut leiti Butšas massihauast.
Ukraina õiguskaitseorganid leiavad siiani inimsäilmeid varasemalt Vene vägede poolt okupeeritud territooriumitelt.
Kuna paljud säilmed on hakanud kõdunema on nende tuvastamine keeruline ning neid ei pruugi olla võimalik isikustada.
Ukraina armee teatas 500 soomuki tellimisest
Ukraina riiklik relvakontsern Ukroboronprom teatasid oma kodulehel 500 soomustatud transportööri tellimisest. Ukrainlased ei maini ei tootjat, päritolumaad ega masinate riiki saabumise aega, vahendab Ukraina sõjaväeportaal mil.in.ua.
Ukraina üksused on praegu väljaõppel Ühendkuningriigis, et õppida kasutama brittide Mastiff, Husky and Wolfhound sõidukeid, millest mitmed on juba Ukrainas.
Hiljuti teatas The Armored Group (TAG), et nad said 23,2 miljoni eurose lepingu BATT UMG soomustatud masinate müügiks nimetamata riigile Ida-Euroopas, milleks peetakse Ukrainat.
Ukrainlased on Kanadast saanud soomustatud autod Senator, Poolast masinad DZIK, Austraalias Bushmaster sõidukid ja Eestist Alvis 4 masinad.
Ukraina väed suruti Severodonetski kesklinnast välja, teatas Ukraina armee
Ukraina relvajõud andsid esmaspäeva teada, et nende väed suruti Severodonetski kesklinnast välja. Vene väed saavutasid ukrainlaste sõnul edu suurtükiväe toetusel.
Luhanski sõjalise administratsiooni juhi Serhi Haidai sõnul on Venemaa edukas, kuna neil on rohkem suurtükiväge kui Ukrainal.
Haidai sõnul on linnas asuva Azoti keemiatehases siiani lõksus 500 tsiviilisikut, sh 40 last. Keemiatehast pommitavad Vene väed. Ukraina väed proovivad tsiviilelanikke tehasest evakueerida. Haidai sõnul pole Azoti varjendid nii pommikindlad kui Azovstali omad Mariupolis.
Ukraina palub NATO riikidelt raskerelvastust Venemaaga pariteedi saavutamiseks
Kolmapäeval toimub Brüsselis NATO kaitseministrite kohtumine. Kohtumise eel teatas Ukraina presidendi nõunik Mõhhailo Podoljak, et Ukraina vajab lääneriikidel raskerelvi, et saavutada sõjaline tasakaal Venemaaga.
Podoljak teatas, et Ukraina vajab 1000 haubitsat 155-mm kaliibriga, 300 mitmikraketiheitjat, 500 tanki, 2000 soomukit ja 1000 drooni.
Kolmapäevasel NATO kaitseministrite kohtumisel osaleb ka Ukraina kaitseminister ning esindajad Rootsist, Soomest, Gruusiast ja Euroopa Liidust.
Amnesty International süüdistas Venemaad sõjakuritegudes
Rahvusvaheline inimõiguste organisatsioon Amnesty International avaldas 40-leheküljelise inimõiguste rikkumise raporti Harkivi linna kohta. Selles süüdistatakse Venemaad kobarmoona kasutamises ning elamupiirkondade valimatus pommitamises.
Amnesty teatel suutsid nad tuvastada vähemalt seitset erinevat rünnakut elamupiirkondadele Harkivi linnas ja kobarmoona jäänuseid. Amnesty rahvusvahelise kriisivaldkonna juhi sõnul näitab uurimus, et Venemaal puudub igasugune huvi inimelude kaitsmise vastu.
Vene ametiisikud on korduvalt kinnitanud, et Vene väed tsiviilisikuid ei ründa.
Mariupoli sadamalinna ähvardab koolera
Sõjas maatasa tehtud ning Vene vägede kätte langenud Mariupoli linna ähvardab kooleraepideemia, selgub Ühendkuningriigi luureandmeist.
Koolera levikule annavad hoogu reoveega saastunud joogivesi, endiselt tänavail vedelevad lagunevad laibad ning rusudes leiduv mitmesugune biosaaste.
Mariupolis on olnud juba mitu koolerapuhangut, seni on puhangute kasvamist epideemiaks õnnestunud veel ära hoida.
Mariupoli legaalse linnapea Vadõm Boitšenko sõnul levivad Mariupolis peale koolera ka düsenteeria muudki ohtlikud nakkushaigused. Boitšenko sõnu on aga raske kontrollida, sest linnapea ise okupeeritud Mariupolis enam ei viibi.
Okupatsioonivõimude ametisse seatud linnapea eitab koolerajuhtumeid.
Koolera tekitab inimorganismis fataalse veepuuduse, haigus võib tappa mõne tunniga.
Tsiviilelanike evakueerimine Severodonetskist on võimatu
Vene suurtükituli on purustanud viimase Severodonetskit vaba Ukrainaga ühendanud silla, teatas uudisteagentuur Reuters.
Seega on ainus võimalus tsiviilelanike evakuatsiooniks Vene vägede tunnustatava evakuatsioonikoridori kaudu. Sellise koridori tekitamist Luhanski kuberner Serhi Haidai aga kuigi tõenäoliseks ei pea.
Tuntud sõjaajaloolase sõnul on Vene vägede pealetung Severodonetskis eksitee
USA sõjaajaloolase, professor Frederick W. Kagani sõnul on Vene väed enam-vähem eduka pealetungiga Severodonetski all end ise ummikusse ajanud.
Kagan kordab USA ajakirjas Time avaldatud artiklis seisukohta, et Severodonetskil puudub igasugune sõjaline tähtsus.
Kagan soovitab Ukrainal ja tema liitlastel mitte anda Venemaale võimalust kasutada edu Severodonetski all propagandistlikel eesmärkidel.
Kagani sõnul peaks Ukraina pool Severodonetski sõjalist tähtsusetust pidevalt rõhutama, eriti just rahvusvahelisele avalikkusele mõeldud sõnumeis.
Separatistliku piirkonna valitseja ei näe põhjust Ühendkuningriigi sõdureile armu anda
Pole mingit põhjust anda armu kahele Ukraina poolel võidelnud Ühendkuningriigi sõdurile, kelle nn Donetski Rahvavabariigi kohus surma mõistis, leiab rahvavabariigi juht Denis Pušilin.
Rahvavabariigi kohus mõistis Ühendkuningriigi kodanikud Aiden Aslini ja Shaun Pinneri ning Maroko kodaniku Brahim Saauduni surma palgasõdurina töötamise ning mitmesuguste sõjakuritegude eest. Ühendkuningriik ning Ukraina ei pea kohtuotsust kuidagi õigustatuks.
SIPRI: maailma tuumaarsenal hakkab kasvama
Maailma tuumaarsenal hakkab Vene-Ukraina sõja tõttu esimest korda pärast külma sõja lõppu kasvama, hoiatab Stockholmis asuv Rahvusvaheline Rahu-uuringute Instituut SIPRI.
"Venemaa on Ukrainas peetava sõja kontekstis koguni avalikult ähvardanud tuumarünnakutega," seisab instituudi äsja avaldatud aastaraamatus.
SIPRI direktori Dan Smithi sõnul tähendab sõda, et hoolimata tuumadesarmeerimise alal vahetult enne sõja algust saavutatud olulistest edusammudest, on nüüd tuumasõjaoht jälle väga suur, koguni oluliselt suurem, kui see külma sõja ajal iialgi oli.
Möödunud aastal suudeti tuumalõhkepeade hulka globaalselt pisut vähendada ning praegu on maailmas 12 705 tuumalõhkepead. 90 protsenti tuumalõhkepeadest kuulub kas Venemaale või USA-le.
Zelenski süüdistab Venemaad sõdurite kasutamises kahurilihana
Moskva taktika Ukraina-vastases sõjas pole muutunud, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski telepöördumises.
Zelenski sõnul paiskab Venemaa nüüd sõtta puuduliku väljaõppega lepingulisi sõdureid, kellest paljud on sõjaväkke võetud varjatud mobilisatsiooni kaudu.
Zelenski sõnul näevad Vene kindralid omaenda rahvas ainult kahuriliha, keda neil pole kahju rindele saata, et kasvõi ainult statistilist edu saavutada. Zelenski sõnul pole Venemaal mõtet loota Donbassis kiiret edu, sest Ukraina väed võitlevad seal iga meetri eest.
Ukraina hinnang Venemaa kaotustele
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas kolmapäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 32300 (võrdlus eelmise päevaga + 150);
- tankid 1432 (+2);
- jalaväe lahingumasinad 3492 (+8);
- lennukid 208 (+0);
- kopterid 175 (+1);
- suurtükisüsteemid 718 (+3);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 226 (+0)
- õhutõrjesüsteemid 97 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 585 (+3);
- tiibraketid 125 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 2460 (+5);
- laevad / paadid 13 (+0);
- eritehnika 54 (+0).
Vene väed kandsid viimase ööpäeva jooksul suurimaid kaotusi Bahmutis.
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
Toimetaja: Arni Alandi, Allan Aksiim
Allikas: BBC - Time - Reuters - SIPRI - Al Jazeera - Kanal 24