Ossinovski usub Isamaa soovi koos valitsust teha: neid võis suunata avalikkuse surve

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juhatuse liige Jevgeni Ossinovski ütles intervjuus ERR-ile end uskuvat, et Kaja Kallas on eelmises valitsuses tehtud vigadest õppinud. Ossinovski sõnul on valitsusjuhi ülesanne luua õhkkond, kus kõik partnerid tunneks ennast väärikalt ja saaks oma poliitilisi prioriteete ellu viia.
Veel läinud neljapäeval te olite veendunud, et Martin Helme, Helir-Valdor Seeder ja Jüri Ratas on võimuliidus kokku leppinud. Kas Isamaa laupäevane teade lõi sinna veendumusse mõra?
No ilmselgelt see Isamaa otsus oli vastupidine sellele, mida ma eeldasin. Üks variant on see, et minu analüüs oli sel korral ekslik. Ega poliitiline analüüs ole ju täppisteadus.
Teine variant on see, et eks Isamaa otsus sündis ju teatud avaliku ja erakonnasisese diskusiooni ruumis. Tõenäoliselt ka see surve, mis Isamaale tekkis, et mitte teha Keskerakonna ja EKRE-ga valitsust, oli osa põhjendusest, miks niipidi otsustati. Aga eks reeglina sellistel puhkudel tagantjärele ka tõde selgub, mitte alati sel hetkel. Ehk eks näis.
Isamaa juhid teatasid juba laupäeval, et peaminister Kaja Kallas peaks tagasi astuma. Kas teie saate aru, miks Kallase tagasiastumine Isamaale nii oluline on?
Kõigepealt küsimus, kas EKRE, Isamaa ja Keskerakonna valitsus on veel võimalus või mitte. Teoreetiliselt ta ikka võimalus on, aga meie lähtume sellest, mis Isamaa esindajad on öelnud. Et nad peavad neid läbirääkimisi heas usus ja sooviga see valitsusliit sõlmida. Ja kui see valitsusliit sõlmitakse, siis see, missugusel viisil see uus valitsusliit paika saab, ma arvan, on tehniline küsimus.
Mõni kardab, et Isamaa tahab hoopis sikku teha. Meelitada Kallase täna-homme tagasi astuma ja siis on hea lihtne partnerit vahetada ning öelda, et nende kitsipunnidega ikka ei õnnestunud läbi rääkida.
Kuna see oleks nii läbinähtav, siis kindlasti see mõjuks päris suure löögina Isamaa erakonna usaldusväärsusele. Nii et ma ei usu, et nad tegelikult sellist plaani peavad.
Peate te tõenäoliseks, et koalitsioonileping päriselt sõlmitakse?
Üldiselt, kui koalitsioonikõnelused sisuliselt käivituvad, siis reeglina ikka kokkuleppele ka lõpuks jõutakse. Teoreetiliselt on võimalik, et erakondade positsioonide vahel on niivõrd suured eriarvamused, et seda kokkulepet pole võimalik saavutada. Aga ma arvan, kui ühist tahet on, siis see kokkulepe ka sünnib.
Isamaa alustab väga jõuliste sõnumitega. Tarvis on peretoetuste eelnõu sellisel kujul vastu võtta, tarvis on makse langetada, elektriturureformi, vajadusel õpetajate palkadeks laenu võtta. Reformierakond seisab kindlalt korras rahanduse eest ning korrutab, et kõige jaoks raha ei ole. Missugused on sotsiaaldemokraatide selged positsioonid enne kõnelusi?
Eks siin on natuke erinev läbirääkimiste stiil või taktika tõenäoliselt. Mina olen küll seda meelt, et laua taga tuleb olla nõudlik, aga välist survet partneritele panna –see reeglina õhkkonda liiga palju ei soodusta.
Kahtlemata oleme ise läbi töötanud oma ettepanekute ja ideede paketi, millega koalitsioonikõnelustele minna. Kahtlemata toimetulek on seal väga olulisel kohal. Lapsed, pered, haridus ja nii edasi.
Mida tähendab mõte "sotsiaaldemokraatide jaoks on oluline, et hindade kallinemisele järgneks ka palkade ja pensionite tõus"?
Ka siin me lähtume põhiliselt sellest, et eesmärk oleks saavutatud. Kahtlemata neid lahendusi on võimalik partneritega koostöös ühiselt arutada. Näiteks üks ettepanek, mille eest me oleme pikalt seisnud, on tulumaksuvaba miinimumi tõstmine alampalgani, mis oleks väga mõistlik meede, et alumises otsas inimeste reaalsissetulekuid suurendada. Aga see on lihtsalt ühe näitena.
Mõni ütleb, et sotsid jäävad niimoodi läbirääkimisi pidades varju. Et kes vähe küsib, see ei saa midagi ja veel enam, seda ei saada edu ka 2023. aasta valimistel.
Nagu öeldud, minu arusaam on see, et läbirääkimiste laua taga tuleb olla nõudlik ja oma asjade eest seista. Seda me kindlasti kavatseme teha. Ühiskondlik tagasiside sellele, kui hästi või halvasti me oleme seda suutnud teha, tuleb ikkagi pärast seda, kui läbirääkimised on lõpule jõudnud ja siis, kui neid praktikaid reaalselt ellu hakatakse rakendama.
Kas Kaja Kallase Reformierakond on teistsugune Reformierakond, kui see, kelle valitsusest te koos Margus Tsahknaga välja tulite?
Jah ja ei. Kaja Kallas on kindlasti teistsugune poliitiline juht, kui oli Taavi Rõivas. Aga teiselt poolt, eks erakond on ikkagi Reformierakond ja suur osa inimestest ju jätkavad tööd nii, nagu nad töötasid ka aastal 2016.

Aga see ülbus, kõrkus, partneritega mittearvestamine, reetlikkus, kõik see, mida te neile aastate eest ette heitsite, kas paistab, et see on kadunud?
Mina ei ole pärast seda Reformierakonnaga koos valitsusvastutust kandnud. Sellest tulenevalt on meil täna vale kuidagi negatiivse eelhäälestusega olla.
Eks me loomulikult teame seda emotsionaalset meeleolu, mis on olnud Reformierakonna ja Keskerakonna valitsuses, aga see, millist emotsionaalset rolli keegi tolles koosseisus kandis, eks see on natukene olukorrapõhine ja lähtub nendest isikutest, kes valitsuskoostööd teevad.
Ja eks mõnest asjast eelmises valitsuses on Reformierakonna esimees uude koalitsiooni minnes ka õppinud ja võib-olla jätab mõne vea tegemata.
Me oleme kõik kuulnud, kuidas keskerakondlased on käinud kurtmas, kui palju liiga Reformierakond neile tegi. Millist muutust või milliste vigadega arvestamist te Reformierakonnalt ootate, et see koalitsioon saaks üheksa kuud vastu pidada?
Ma arvan, et sisulises mõttes, valitsus ei ole ainult see kogu inimesi, kes juhivad ministeeriume ja langetavad tähtsaid ametkondlikke otsuseid, vaid valitsus on siiski ka meeskond. Tiim, kes peab emotsionaalselt suutma koos töötada.
Ja eks see on loomulikult kõikide osapoolte aga eeskätt valitsuse juhi ülesanne sellist õhkkonda luua. Selleks, et kõik partnerid tunneksid ennast väärikalt, tunneks, et nad saavad oma poliitilisi prioriteete ellu viia ja loomulikult ka sellist õhkkonda, kus on võimalik ka erinevate nägemuste puhul leida mõistlikke kompromisse, mis on ka riigile ja rahvale vajalikud.
Kas Tallinna linnavolikogu esimehe koht on teile nõnda oluline, et te sealt mingil tingimusel üheksaks kuuks valitsusse ei lähe? Või on valitsuses ka positsioone, potentsiaalseid väljakutseid, mis suudaks teid sellelt kohalt ära meelitada?
Esiteks, Tallinna linnavolikogu esimees on kindlasti tähtis. Ja teiseks, poliitikas üldiselt ei tohi kunagi mingil juhul öelda seda, mida sa kindlasti ei tee. Poliitika on väga ootamatusi täis ja iga päev toob uusi asju. Mina hetkel osalen erakonnasiseses protsessis, kus me tõepoolest kaardistame seda, millisel viisil neilt läbirääkimistelt sotsiaaldemokraatidele võimalikult hea tulemus saavutada.