Advokaat: kohtupidamise avalikumaks muutmise kava toob kaasa info varjamist

Kohtuistung
Kohtuistung Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Uus seaduseelnõu kohtumenetluse avalikkuse suurendamiseks teeb tegelikult avalikustamise kõrval ka mitu sammu tagasi info varjamise suunas, leiab vandeadvokaat Maarja Pild.

Riigikogu menetluses on praegu kohtumenetluse avalikkuse eelnõu, mille sellisel kujul jõustumine muudaks ligipääsu infole raskemaks nii ajakirjanikel kui ka laiemale avalikkusele.

"Ajakirjandusel on seal eelnõus isegi paar võitu sees, näiteks on eelnõus öeldud, et ajakirjanikul on õigustatud huvi toimikuga tutvumiseks. Kuid kõige selle juures, et on püütud kohtumenetlust avalikumaks teha, on võetud kasutusele mitmeid kaitsemeetmeid. Probleem ongi selles, et need kaitsemeetmed võivad mõjuda vastupidiselt ja lõpuks ei saa ka ajakirjanik oma uut õigust eeldatud õigustatud huvile kasutada," selgitas Pild ERR-ile.

Uue eelnõu kohaselt on ajakirjanikul ka õigus tutvuda kohtutoimikuga enne, kui kohtuotsus on jõustunud. "Nagu kohtud on eelnõu kommenteerides märkinud, siis nad näevad, et see võib massiliselt kasvatada istungite kinniseks kuulutamise taotluste hulka. Kui pooled ajakirjandust istungil ikka üldse näha ei taha, siis nad põhjendavad seda nii, et neil on vaja suletud uste taga asja arutada, sest nii jõutakse kiiremini kompromissile. Kinnisele asjale pärast ajakirjanik enam juurdepääsu ei saa," rääkis Pild.

Samas eelnõus soovitatakse sätestada ka normi, et kohtuistungeid saab veebis üle kanda. "Pole aga öeldud, millal seda tuleb teha, seega kohus peab ise otsustama. Samas kohtud kurdavad, et neil on suur ressursipuudus ja see seadus neid ei aita, vaid teeb neile kohustusi juurde. Küsimus on selles, kas nad veebiülekande võimalust siis üldse kasutama hakkavad. Jällegi – kui protsessi üle ei kanta, siis ega meedia ju paremini infole ligi ei saa," märkis Pild.

Laiemaks probleemiks, mis puudutab kõiki kodanikke nende ametist sõltumata, on haldus- ja tsiviilkohtu lahendites nimede automaatselt varjamise nõue. "Kui praegu on seaduses, et inimene peab taotlema tsiviil- ja haldusasjades, et tema nimi lahendist eemaldatakse, siis nüüd on vastupidi – nimi tuleb kohe automaatselt kohtulahendist eemaldada. Kui inimene tahab, võib ta öelda, et nimi kajastuks kohtulahendis, aga kohus ei pruugi seda taotlust rahuldada," rääkis Pild. Tema sõnul on ka praegu kohtud varmad nimesid varjama, kuid ikkagi on praegu ka mõned lahtised lahendid.

Läbipaistvus on kahanemas

Teine murekoht puudutab juriidiliste isikute nimede ja registreerimisnumbrite varjamist. "Riik väidab, et juba praegu saavad juriidilised isikud paluda oma nime varjamist kohtulahendis, kuid praktikas näeme seda nii, et kui lahend võib füüsilist isikut kahjustada, siis võib ka juriidilise isiku registrinumbri ära kustutada, aga pole nii, et juriidiline isik paluks oma nime ära võtta. Nüüd on aga eelnõus kirjas, et juriidiline isik saab seda paluda," rääkis Pild.

Põhjendusena on eelnõus kirjas, et see võib olla vajalik au kaitseks. "Kuid siin tekib küsimus, et kohtumenetluses ju vale ei avaldata, siis mis saab seal olla vale ja kas kohtumenetluse avalikkus ei kaalu üles seda väidetavat au kaitset, sest me peaksime ju kodanikuna või ajakirjanikuna nägema, kellest jutt käib," sõnas Pild.

Kuhu panna seaduseloomes tasakaalupunkt, on ka maailmavaate küsimus. Pildi hinnangul on Eesti võrreldes mitmete teiste Euroopa riikidega läbipaistvuselt mitu sammu ees: meil on avalikud dokumendiregistrid, meil on avaliku teabe seadus, mida nimetatud väga edasijõudnuks. "Me oleme avatust võtnud kui tavapärast elu osa. Ja Eesti riik on alati tahtnud olla avatud ja läbipaistev, et saaks võidelda korruptsiooniga ja teha läbipaistvaid tehinguid, näiteks saaks lihtsalt kontrollida laenu andmisi. Hetkel tundub aga, et Eestiski on tekkimas tendents justkui tasakaalu leidmisele inimeste kaitseks: et peame rohkem infot kinni hoidma ja infot varjama. Muretsetakse enne, kui mingi probleem või kahju on tekkinud," rääkis Pild.

Tema hinnangul pole see pikalt ette valmistatud eelnõu siiski veel päris valmis, sest pole näha kohtute poolt entusiasmi veebiülekannete tegemiseks, ja palju muret tekitab nimede kadumine.

Avalikku kohtumenetlust käsitlev halduskohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu jõuab lõpphääletuseni järgmisel riigikogu istungjärgul ehk sügisel. Seaduse eeldatavaks jõustumistähtajaks on 2023. aasta august.

Toimetaja: Mari Peegel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: