Poliitikud on ajakirjanike trahvimist võimaldanud seaduse muutmises eriarvamusel
Kahe kohtuastme otsused, mis leiavad, et seaduse järgi tuleb ajakirjanikel kohtueelse menetluse asjaolude avaldamiseks küsida luba prokuratuurilt, on ajakirjandusjuhtide hinnangul loonud ahistava olukorra. Ühe võimaliku lahendusena nähakse kriminaalmenetluse seadustiku muutmist nii, et ajakirjanikud lisataks nende isikute ringi, keda pole võimalik taoliste andmete avaldamise eest trahvida.
Äsja Postimehe peatoimetajana tööd alustanud Priit Hõbemäe hinnangul on kujunenud välja ajakirjanikke ahistav olukord. Kohtuotsuse järgi kuulub isegi ajakirjandusliku organisatsiooni toimetuse koosolekul räägitu kriminaalmenetluse seadustiku paragrahvi 214 alla.
"Kujutate ette, et seal on mingi uuriv toimetus, mida peetakse toimetuste lipulaevaks ja seal inimesed räägivad, et keegi rääkis mulle midagi taolist. Ja kui kuskil mingisugune infokild on siis pärit sellest menetlustoimikust, nüüd korraga tuleb välja, et kas siis tuleb 20 inimesele korraga trahvid määrata või kuidas neid menetlema tuleb hakata. Aga igal juhul on see väga keeruline olukord," kommenteeris Hõbemägi.
Tema eelistaks selguse nimel vaidluse jõudmist riigikohtusse. Prokuratuur pole aga veel otsustanud, kas nad vaidlustavad viimase kohtumääruse.
Endise justiitsministri Urmas Reinsalu (Isamaa) sõnul on probleem juba siis käes, kui ajakirjandus tajub oma vabadust piiratuna. Kõige mõistlikum lahendus oleks tema hinnangul muuta kriminaalmenetluse seadust.
"Ma suhtuksin sellesse ettepanekusse sümpaatiaga. /.../ Kui meil ajakirjandusliku poleemika puhul sellest konkreetsest kaasusest tõukuvalt hakkab tekkima olukord, kus ajakirjandus tajub, et talle on kuidagi regulatiivsed piirid seatud, mis ei pruugi olla sugugi mitte seadusandja taotlus nende seaduste puhul, siis tuleb seda ka n-ö tunnetuslikku vabaduse ruumi kaitsta. Praegu ma näen, et ehe probleem on tegelikkuses olemas. See ei ole niivõrd juriidiline, see on tegelikult tunnetatav," rääkis Reinsalu.
Praegune Reformierakonda kuuluv justiitsminister Maris Lauri ei soovinud teemat enne kohtuotsuse jõustumist kommenteerida.
"Meie seisukoht on, punkt üks, see, et tuleb austada kohtu otsuseid. Ja punkt kaks on see, et ajakirjanikud peavad saama oma tööd vabalt teha. Seda reeglitekohaselt. Ja kui selles osas on vaja seadust muuta, korrigeerida, midagi selgemaks teha, siis me oleme valmis seda arutama ja üle vaatama," ütles Reformierakonna fraktsiooni juht Mart Võrklaev.
Keskerakonda kuuluv riigikogu õiguskomisjoni esimees Marek Jürgenson jätaks aga praeguse olukorra kehtima.
"Mina olen küll siinkohal veendumusel, et pooleliolevate menetluste puhul ajakirjanikud peavad prokuratuurilt luba küsima," sõnas ta.
Õiguskomisjoni aseesimees Heljo Pikhof (SDE) soovib aga teema kindlasti üles võtta ning võimalikku seadusemuudatust analüüsida.
"Ühelt poolt tuleb vaadata, et ajakirjandusvabadus ei satuks ohtu, et meie ajakirjanikud ei jätaks karistuste hirmus üht või teist teemat kajastamata. Ja teisalt tuleb vaadata, et menetlusaluste või siis menetlusega seotud isikute õigused oleksid kaitstud, sealhulgas isikuandmete kaitse küsimused," selgitas Pikhof.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"