Keskerakonna fraktsioon andis üle ettepaneku erakorralise istungi kokku kutsumiseks, millel on 24 saadiku allkirjad. Juba 21 allkirjaga peab riigikogu juhatus ettepanekut arutama ning riigikogu esimees erakorralise istungi kokku kutsuma. Riigikogu juhatusse kuuluvad esimees Jüri Ratas (Keskerakond) ja aseesimehed Martin Helme (EKRE) ning Hanno Pevkur (Reformierakond).

Istungi toimumiseks on aga vaja, et kohaolekukontrollis annaks endast märku 51 riigikogu saadikut. Praegu loodavas koalitsioonis on eeldatavalt 56 saadikut. See jätab opositsiooni 45 saadikut. See võib tähendada, et koalitsioonikõneluste tuules võib istungi toimumiseks vajalik häälte arv mitte kokku tulla ning erakorralist istungit ei saagi toimuda.

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seadus, mida Keskerakond soovib erakorralisel istungil muuta, on algatanud Isamaa. 13. aprillil läbis eelnõu esimese lugemise. Erakorralisel istungil toimuks teine lugemine.

Isamaa aseesimees Urmas Reinsalu ütles ERR-ile, et Isamaa fraktsioon ei ole veel arutanud, kuidas reedel käituda ning otsus tehakse, kui erakorraline istung välja kuulutatakse.

Aab: eelnõul on laiapindne toetus

"Eesti inimesed ei pea kannatama seetõttu, et Reformierakond eesotsas Kaja Kallasega on obstruktsiooniga parlamenditöö seisanud," ütles rahanduskomisjoni aseesimees Jaak Aab (KE).

"Mitmed riigid on erakordselt kõrge inflatsiooni tingimustes oma inimestele appi tulnud. Täna tuli uudis Läti valitsuse poolt kinnitatud meetme kohta. Eesti riik ei saa toimuvat pealt vaadata. Kütusehind lööb rekordeid ja annab hoogu ka teiste kaupade hinnatõusule. Riigil on võimalus inimestele ja ettevõtetele appi tulla aktsiiside langetamisega. Me ei saa ka lasta tekkida olukorral, kus meie inimesed hakkavad käima massiliselt lõunanaabrite juures tankimas," lausus Aab. 

Aabi sõnul on aktsiisilangetusele riigikogus laiapindne toetus ja ta avaldas lootust, et eelnõu saab enne jaanipäeva vastu võetud.

"See on hea võimalus näidata, et meile läheb inimeste toimetulek päriselt korda. Kütusemüüjad prognoosivad, et hinnakasv jätkub ning see mõjutab kaupade ja teenuste hindu. Arvestades seda, kui palju kõrgendatud hindadega laekub näiteks käibemaksu riigieelarvesse, siis ma usun, et inflatsiooni tõttu laekuvad suuremad maksutulud katavad selle julgelt ära," räägib Jaak Aab. 

Praegu on pliivaba bensiini aktsiisimäär 563 eurot 1000 liitri kütuse kohta. Eelnõu järgi langetataks aktsiisimäära EL-i miinimumtasemele ehk 359 eurole. Tarbijatele toob see Keskerakonna kinnitusel ca 25-sendise hinnalanguse. Diislikütuse aktsiis on kehtiva seaduse järgi 372 eurot 1000 liitri kohta ning ettepanek on see langetada 330 eurole.

"Kerge kütteõli aktsiisi vähendatakse samavõrra diislikütuse aktsiisiga ning diislisarnaste raske kütteõli ja põlevkivikütteõli aktsiisi vähendatakse diislikütuse aktsiisiga samas proportsioonis. Nimetatud kütuste avaldatud, kuid jõustumata aktsiisimäärade tõusud jäetakse ära," seisis Keskerakonna pressiteates.

Kallas: me vaatame Läti meetmesse sisse

Läti peatab 1. juulist ajutiselt nõude, mille kohaselt peavad bensiin ja diislikütus sisaldama kindla koguse biolisandit. See võimaldab hindu langetada liitrilt umbes 10 senti ja pidurdada seeläbi inflatsiooni.

Eelnõu menetleja, Isamaa fraktsiooni kuuluv Aivar Kokk küsis kolmapäeval riigikogu infotunnis peaminister Kaja Kallaselt, kas kütuseaktsiisi langetamisel on perspektiivi ja kas Eesti võiks võtta ka Lätilt eeskuju.

Kallase sõnul ei jõua aktsiisilangetus automaatselt inimesteni ning seda näitab ka ajalugu. Seetõttu ei toeta ta nii-öelda üle välja toetust.

"Läti biolisandi teemasse me vaatame sisse, kas see võib anda mingit efekti. Aga selge on, ja see näide ka viitab sellele, et kõik riigid maadlevad nende kõrgete kütuse- ja elektrihindadega," ütles Kallas.