Ajutine biokomponendi lisamise nõude peatamine kehtib kuni 2023 lõpuni.
Kütusemüüjad saavad siiski valida, kas lisada biokütuste segu või mitte.

Läti majandusministeeriumi sõnul koosneb kütuse jaehind viiest komponendist, mille seas on suurim biosegu maksumus. Tähtsuselt teisel kohal on aktsiis, millele järgneb käibemaks. Vähemal määral mõjutavad kütuse hinda tankla ülalpidamiskulud ning tühise osa kütuse lõpphinnast moodustavad nafta ohutusvarude ladustamise kulud.

"Viimastel kuudel täheldatud kütusehinna tõus avaldab negatiivset mõju nii kodumajapidamistele kui ka ettevõtjatele, eelkõige veoettevõtjatele. Oleme nüüdseks kokku leppinud, et kõige kiirem oleks biokütuse nõude kaotamine kuni 2023. aasta lõpuni ja see on ka kõige tõhusam lahendus," kommenteeris majandusminister Ilze Indriksone Läti rahvusringhäälingule.

Aprillis otsustas Soome valitsus tänavu ja järgmisel aastal vähendada mootorikütustele lisatava biokütuse osakaalu nõuet 7,5 protsendi võrra.

Soomel on aastani 2029 ulatuv plaan, mil biokütuse osakaal peaks tanklates müüdavates mootorikütustes olema vähemalt 30 protsenti. Praeguse seisuga on osakaalu nõue 19,5 protsenti, valitsuse otsus vähendab seda 7,5 protsendi võrra.