"Väärtuseliselt me peame õigeks seda, et vähemalt alampalk oleks tulumaksuvaba. Praegu on alampalk 654 eurot, arvestades inflatsiooni ja sotsiaalpartnerite kokkulepitud kriteeriume, kuidas alampalka määratakse, on ootuspärane, et alampalk ka järgmistel aastatel jõudsalt tõuseb," ütles Sikkut.

Ametiühingute keskliit soovis tänavu sundkulude ja energia hinnakasvu tõusu tõttu tõsta alampalka suvel erakorraliselt 700 euroni, kuid ei jõudnud selles tööandjate ja valitsuse esindajatega kokkuleppele.

Sikkuti sõnul on sotsiaaldemokraatide eesmärk see, et alampalk oleks tulumaksuvaba. "800 eurot on sihina ümmargune number, mille osas meie läbi räägime, et oleks võimalik järgmisel aastal kindlustada see, et madalama palga teenijad võidavad ja saavad oma teenitud sissetulekuga paremini toime tulla, ei pea toetusi taotlema. Maksusüsteemi õiglasemaks muutmine oli vajalik enne kriise, on mõistlik praegu inimeste toimetuleku parandamiseks ja ka pikas plaanis näeme, et jõukate maksukoormus peaks olema suurem kui madalapalgaliste oma."

"See ei ole ka ajutine meede, mida tuleks hiljem tagasi pöörata. See on samm õiges suunas ja pakub vajalikku leevendust," lisas Sikkut.

Koalitsiooniläbirääkimistel on kõne alla tulnud ka n-ö maksuküüru nihutamine. Praegu saab tulumaksuvaba miinimumi täies ulatuses kasutada kuni 1200-eurose palgaga inimene ning täissummat peab maksma alates 2100 euro suurusest kuupalgast. "Kui kokkuleppele saame, et nii tulumaksuvaba miinimumi tõsta kui ka küür edasi nihutada, siis selle mõju oleks väga oluline. Ka 1600 eurot teenival õpetajal läks 100 eurot kuus rohkem kätte," sõnas Sikkut.

Sikkuti sõnul pole plaani praegusest süsteemist loobuda, kuid maksusüsteem peaks teenima inimesi samamoodi nagu 2018. aastal selle kehtestamisel.

Koalitsioonikõnelustel on igal erakonnal oma prioriteedid, mis ootavad kompromisside saavutamist, kuid sotside maksumuudatuste plaanide osas pole teised erakonnad punaseid jooni tõmmanud, ütles SIkkut.

Sotsiaaldemokraatide hinnangul võib tulumaksuvaba miinimumi tõstmine minna maksma suurusjärgus 150 miljonit eurot, kuid seda maksuküüru liigutamata. "Oleneb sellest, kuidas kokku leppida. Sealt võib teist samapalju juurde tulla. Kahtlemata, arvestades, kui paljusid inimesi see puudutab, muidugi on sel meetmel ka eelarvemõju. Aga me räägime muudatusest, mida oleks maksusüsteemi õiglasemaks muutmiseks niikuinii vaja," rääkis Sikkut.

Sikkuti sõnul pole mõistlik kehtestada ajutisi toetusi või soodustusi erinevaks ajaperioodiks iga kaubagrupi kohta ning tulumaksuvaba miinimumi tõstmine teenib inimesi ka pikaajaliselt.

Energiahinna hüvitamist peab sotsiaaldemokraatide hinnangul vaatama tervikpaketina. "Kõrge energiahind lööb inimest kas elektri, gaasi või kaugkütte kaudu. Tuleb saavutada kokkulepe, kuidas me hüvitame seda. Soovitatavalt automaatselt, et poleks füüsiliselt avalduste esitamist, aga poleks ka nii laia rehaga, et kõik saaksid igast meetmest osa. Suunatud meede, aga nii, et inimene peaks seitsmest rõngast läbi hüppama," ütles Sikkut.