Rektorid: kõrghariduse alarahastatus on julgeolekuoht

Foto: Siim Lõvi /ERR

Eesti kuue avalik-õigusliku ülikooli rektorid ütlesid oma ühispöördumises, et kõrghariduse alarahastatus on julgeolekuoht. Praeguse taseme hoidmiseks on ülikoolidel vaja raha 25 miljonit eurot ja sealt edasi peaks kõrghariduse tegevustoetus kasvama 15 protsenti igal aastal järgmise nelja aasta jooksul - kokku tähendab see lisaraha 300 miljonit eurot.

Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser ütles, et kõrghariduse pikajaline rahastus eeldab 1,5 protsendilist osakaalu Eesti SKP-st.

Asser märkis, et kaasajastamist vajab ka toetuste ja laenude süsteem.

Probleemiks nimetas ta ka õppimise kõrvalt töötamist. "Toetuste süsteem üliõpilastele on ebapiisav. Laenusüsteem on röövellik. Töötavatel üliõpilastel on suurem stress," lausus ta.

"Bakalaureuse taseme õpe Eestis peaks olema Eestis atraktiivne. See loob üliõpilastele tugeva sotsiaalse võrgustiku," lisas Asser.

"Nendele probleemidele pole teistsugust alternatiivi peale rahastamise suurendamise," ütles Asser.

Sügavaks probleemiks on Asser sõnul kujunenud ka akadeemilise järelkasvu tekitamine ja personali hoidmine. "Palgatase ei ole piisav. Ei ole võimalik pakkuda konkurentsipõhist palka," sõnas Asser.

Ta märkis, et Tartu Ülikoolis käib praegu akadeemiliste toetuste rahastamine teadusraha arvelt.

"Kõrghariduse maja põleb ja me peame tulekahju kustutama enne kapitaalremonti," ütles Asser. 

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor Ivari Ilja ütles, et põhiline osa rahast läheks õppejõudude palkadeks, ent oluline  on ka hooneid ülal pidada.

"Kui madalate palkade tõttu ei leia enam õppejõude, siis võime me jõuda kokkuvarisemise äärele. Õppejõu palk jõuab õpetaja palgaga võrdväärsele tasemele aastaks 2024 kui see rahastus saadakse," märkis Ilja.

Tallinna Ülikooli rektor Tõnu Viik ütles, et kõrghariduse alarahastamine on risk Eesti demokraatiale ja julgeolekule. "Kui avalikus debatist taandub teaduspõhine lähenemine, taandub see ka ühiskonnast. Ilma ülikoolideta me ei hoia püsti Eesti omariikluse põhilisi alustalasid," sõnas Viik.

Maaülikooli rektor Mait Klaassen nõustus, et kui kõrghariduse rahastamist riigis korda ei saa, siis on see ülimalt tõsine riigi julgeoleku probleem, sest kõik julgeolekuvaldkond nõub kõrgelt haritud spetsialiste.

Kõrgharidus on ühiskonna raamistik või luustik, mille peale saab kõike ühiskonnas üles ehitada.

Eesti Kunstiakadeemia rektor lisas, et kõrgharidus peab olema strateegilise julgeoleku garant.

Toomas Asser ütles, et praegu koalitsioonikõnelusi pidavatel erakondadel on ülikoolide olukorrast väga selge pilt. "Oleme saanud kõikide erakondadega kohtuda. Erakonnad mõistavad, milline on kõrghariduse rahastuse hetkeseis ja millised on riskid. See annab lootusrikka fooni. Ootame mõistlikke otsuseid," lausus Asser.

Rektorite sõnul peaks kõrghariduse rahastamisest saama ka järgmiste riigikogu valimiste üks peateemasid.

Rektorid olid ühel meelel, et Eestis oleks mõistlik jätkata tasuta kõrgharidusega.

Kersna: rektorite mured ei ole mulle üllatuseks

Haridus- ja teadusministri Liina Kersna sõnul ei ole rektorite pöördumise sisu talle üllatus. "Me oleme esitanud ministeeriumina ka riigi eelarve läbirääkimistele lisataotluse just samas mahus, mida rektorid ka nõuavad," ütles Kersna ERR-ile.

Esmaspäeval arutati kõrghariduse rahastamist ka koalitsioonikõnelustel. "Täna on väga laialdane ühiskondlik mõistmine, et kõrgharidus vaja lisaraha ja kui seda ei tule, siis kõrghariduse kvaliteet ja kättesaadavus oluliselt langevad. Seda ei taha ükski erakond," kinnitas Kersna.

"Meil on põhjust olla optimistlik, et kõrghariduse rahastamise mured saavad ka uues koalitsioonis tähelepanu ja lahendatud, aga konkreetseid otsuseid täna veel tehtud ei ole," lausus Kersna.

"Ma olen täiesti kindel, et järgmisel aastal kõrghariduse tegevustoetus kasvab. ja ma väga loodan, et ta kasvab 15 protsenti," ütles minister.

Kersna ütles, et kõrghariduse tasuliseks muutmine võib viia noori potentsiaalseid tudengeid Eestist hoopis välismaale õppima.

Toimetaja: Aleksander Krjukov, Tõnu Karjatse

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: