"Oleme ilmselt sunnitud endale tunnistama, et neid kohustusi oluliselt väiksemaks rääkida ei ole enam perspektiivi," tõdes Kaljulaid. "Aga Eesti esindajad said ülesande rääkida uuesti läbi paindlikkuse ja kompensatsioonimeetmed," ütles Kaljulaid pärast ELAK-i istungit, millel arutati 28. juunil toimuva keskkonnanõukogu ettevalmistamist, kus LULUCF päevakorras on.

Samuti andis komisjon valitsusele suunised, kuidas võimalikul hääletusel käituda. Otsus, kas hääletada paketi vastu või seda siiski toetada, sõltub suuresti neist leevendusmeetmetest, mis Eestil on lootust saada, selgitas Kaljulaid.

Eeldama peab, et Euroopa Liidu rohepööre peab olema õiglane ning ei tohi ebaproportsionaalselt kahjustada inimesi ja kitsamaid piirkondi. "Aga arvestades, kui tähtis on Eesti ning eriti meie niigi halvemini elavate maapiirkondade jaoks metsandussektor ning mida LULUCF-iga seatavate eesmärkide elluviimine selle jaoks võib tähendada, siis on põhjust eeldada, et siin leitakse mingeid leevendusmeetmeid," rääkis ta.

Kaljulaid avaldas lootust, et liikmesriikide esindajad jõuavad keskkonnanõukogus kompromissile, mis arvestab ka vähemalt mingis osas Eesti muresid. "Sest oleks ju kahetsusväärne, kui Eestile pannakse kohustusi, mida me nagunii täita ei suuda," märkis ta.

Kaljulaid selgitas ka, et kuna mitmed riigid on juba endale vajalikud erandid suutnud kokku leppida, võib olla selle tõttu Eestil veelgi keerulisem endale vaidlustes liitlasi leida.

Kaljulaid: poliitikud ei peaks ametnikke süüdistama

Küll aga ei nõustunud Kaljulaid endise keskkonnaministri Erki Savisaare (Keskerakond) kaudse kriitikaga Eesti positsioone esindanud ametnike suunas. Valitsus vastutab selle eest ikkagi ühiselt ja sel ajal oli Keskerakond veel valitsuses, rõhutas Kaljulaid.

"Poliitikute asi ei ole ametnikke süüdistada, vaid valitsus peab andma ametnikele piisavalt ressursse ja oma toe meie positsioonide kaitsmiseks. Ametnikele näpuga näitamine ei vii elu edasi," rääkis ta. "Poliitikud võiks parem küsida, mis neil tegemata jäi ja vaadata peeglisse," lisas Kaljulaid.

Euroopa Liidu kliimaneutraalsuse saavutamiseks koostatud paketi "Eesmärk 55" ühe osa, maakasutust, metsandust ja põllumajandust (LULUCF) puudutavate ettepanekute kohaselt peaks Eesti maad ja metsad 2030. aastaks siduma 2,5 miljonit tonni süsihappegaasi. 2020. aastal paiskas sama sektor Eestis õhku 1,3 miljonit tonni süsihappegaasi.

"Eesmärk 55" näeb ette vähendada 2030. aastaks EL-i kasvuhoonegaasi emissiooni 1990. aastaga võrreldes 55 protsendi võrra.