Savisaar LULUCF-st: Eesti pidanuks rääkima temperamentsemalt ja varem
Endine keskkonnaminister Erki Savisaar usub, et Eesti pidanuks oma seisukohti Euroopa kliimakõnelustel esitama varem ja suurema temperamendiga. Tema sõnul takistas kõnelusi seegi, et riigikogus jäid Eesti seisukohad venima.
Kaheksa päeva pärast lepitakse kokku Euroopa Liidu liikmesriikide positsioon, kuidas täita juba varem otsustatud kliimaeesmärke. Eesti on üldeesmärgiga nõus, kuid valitsusele teeb muret metsandust, põllumajandust ja maakasutust puudutav osa.
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon kiitis häältega 10-4 Eesti seisukohad esmaspäeval heaks. Komisjonis Keskerakonda esindav endine keskkonnaminister Erki Savisaar rõhutas, et Eesti peab jätma endale võimaluse vastu hääletada.
"Kasvõi siis, kui me jääme üksi, näidata, et sellega on probleem. Kasvõi selleks, et kümne aasta pärast näidata, et me ju ütlesime, et sellega on probleem ja et te ei kuulanud meid," rääkis Savisaar ERR-ile.
"Kui me hakkame reaalselt vähendama põllumajandust, metsandust ja turbatootmist veerandi võrra selleks, et täita mingisugust numbrit, millel kliimaga ei ole mitte mingisugust pistmist, siis see ei ole majanduslikult ega sotsiaalmajanduslikult mõistlik," rääkis Savisaar. "Need mõjud Eestile on ikkagi katastroofilised."
Ilma ametlike seisukohtadeta oli Eesti läbirääkimistel nõrgem
Eesmärk vähendada 2030. aastaks Euroopa Liidu heitekoguseid 55 protsenti lepiti kokku 2020. aasta detsembris. Sellele otsusele toetudes valmistaski Euroopa Komisjon ette "Eesmärk 55" paketi, sealhulgas metsanduse ja maakasutuse ettepanekud.
2050. aastal saabuva kliimaneutraalsuse mõtet asus Eesti valitsus toetama 2019. aasta sügisel. Savisaare sõnul on raske hinnata, kas Eesti pidanuks juba toona, enne põhimõtteliste otsuste tegemist, ettevaatlikum olema.
"Sest suund kliimaneutraalsuseni on ju igati mõistlik ja õige," rääkis Savisaar. "Aga see teekond, kuidas me seda täpselt teeme, see oleks võiks olla iga liikmesriigi enda otsustada."
Need tingimused võinuks Savisaare hinnangul mahtuda ka ülemkogu ettepanekutesse. "Ma arvan, et seal oleks tulnud ikkagi läbi arvutada need Eesti reaalsed võimalused. Sest prognoose on ju tehtud pikalt ja need näitavad Eestile hoopis teistsugust trendi kui see, mida komisjon soovib."
Euroopa Komisjon tutvustas Eesmärk 55 ettepanekuid läinud suvel. Talve hakuks pani valitsus paika Eesti esialgsed seisukohad, mida riigikogu hakkas karmimaks sõnastama. Vahepeal tulid jõulud ja uue aasta pidustused. Nii kinnitaski riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon meie seisukohad alles tänavu jaanuari lõpus.
Erki Savisaare sõnul tähendas see, et Eesti sai ka ametlikult läbirääkimistega liituda. "Enne seda sai rääkida nendel kohtumistel ainult sisemisest tunnetusest ilma riigikogu mandaadita. Selleks ajaks, kui see mandaat tuli, oli selge, et meil on natuke keeruline."
Savisaare sõnul ei võetud Eesti arvamusi, kuni neil polnud ametlikku tuge, niivõrd tõsiselt.
"Ja päris läbirääkimistele, kus me saaksime kahepoolselt eesistujaga neid asju arutada, ei õnnestunud saada," tõdes Savisaar. "Nad ei näinud karjuvat põhjust, miks meiega eraldi kohtuda ja arutada, kui me ei ole selgelt riigina väljendanud oma seisukohta, et meil on probleem selle asjaga."
Puudu jäi ka lõunamaa temperamendist
Savisaar arutles, et võib-olla olnuks läbirääkimistel abi sellest, kui Eesti püüdnuks kahtluse alla seada kogu maadele ja metsadele pandud süsinikusidumise eesmärki.
Eesti rõhus pigem sellele, et liikmesriigid saaks juurde erisusi või "paindlikkusi".
"Aga ma ei oska öelda, kas see oleks meid kaugemale viinud, sest üldiselt liikmesriigid seda suurt eesmärki toetasid. Me oleks seal väga eristunud," rääkis Savisaar.
Küll aga rõhutas Savisaar, et tähelepanu Eesti probleemidele tulnuks tõmmata varem. Ta viitas eestlaste rahulikule meelele, mis Euroopa läbirääkimistel ei pruugi edu tuua.
"Me püüame vaikselt öelda, et kuulge, see ei ole ikkagi päris see asi. Mõtleme ikkagi midagi mõistlikku välja," märkis Savisaar. "Selle asemel, et olla nagu lõuna-eurooplased, sõimata alguses kõigil näod täis, öelda, et mitte mingil juhul me seda ei toeta, marssida ruumist välja ja siis hakata vaikselt tagasi tulema."
Savisaare sõnul paistab nüüd, et lõunapoolsed kombed aitavad läbirääkimistel parema tulemuseni jõuda.
Suurt ootust, et teised liikmesriigid Eesti seisukohtadele oluliselt lähemale tulevad tulla, Savisaar ei näe.
"On õhkõrn võimalus, et seda faili ei sulgeta Prantsuse eesistumise jooksul ja see läheb järgmise eesistuja kätte. Siis võib sealt midagi tulla," märkis Savisaar. "Aga kui Prantsusmaa selle ikkagi jõuga ära surub, sest Euroopa suured riigid on seal taga, siis on üsna keeruline seda faili uuesti avada."