Aegnal küll tegelikult Põhjasõja lahinguid ei peetud, aga kokkutuleku korraldamiseks oli saar just sobiv. Nii kõlasidki kõvad paugud ja etendati võitlust rootslaste ja venelaste vahel.

"Mina olen artrerist, ühesõnaga suurtükiväe juhataja. Näitame lahingu etappe, kuidas jagati käskluseid, millised riided olid, näitame, räägime, laseme kahurist ja  musketitest," ütles klubi "Preobraženski polk" juhataja Annes Kruberg.

Kuigi Vabadussõda peeti talvel, kasutati kokkutulekut ka tolleaegsete lahingute lavastamiseks. Väga oluline roll oli mängida kuulipildujal Maksim.

"Kuulipilduja Maksim – see on Narva poiste oma. Klubidel võivad olla ka relvad, muidugi need ei ole päris relvad, need on relvad, mida lubab meil relvaseadus, neid nimetatakse saluutrelvadeks, need lasevad paukpadrunitega. Aga muidugi on need väga autentsed," rääkis klubi "Pommiauk" eestvedaja Sergei Jerjomin.

Autentsed on ka võitlejate seljas olevad vormid.

"Meie klubi kvaliteet ongi selles, et kui täpselt sa suudad vormi kokku panna. Mõned lähevad edasi, et mängivad ka juba teatud inimese rolli. Näiteks mina, ma  ei ole eesti poiss, ma olen tegelikult lätlane, kes on Eesti lippude all Vabadussõjas olnud, selline lätlane Osolvs," lausus Jerjomin.

Järgmine suurem sõjaajaloo huviliste kokkusaamine on 17. juulil Jõgeval, kus ajaloofestivalil "Ajast aega" näeb taas ka näidislahinguid.