Koalitsioonikõnelused jätkuvad, kokku lepiti tulumaksuvaba miinimumi tõusus

Foto: Priit Mürk/ERR

Esmaspäeval jätkunud koalitsioonikõnelused leppe sõlmimiseni oluliselt lähemale ei jõudnud. Peaminister Kaja Kallase sõnul on laual endiselt eestikeelse hariduse, peretoetuste ja toimetuleku teemad, kuid põhimõtteline kokkulepe on saavutatud tulumaksuvaba miinimumi tõstmises miinimumpalgani ehk 654 euroni.

Kallase sõnul pole Isamaa ja sotsiaaldemokraatide vahelised erimeelsused väga põhimõttelised. "Sotsid tegid väga suured otsused sellel nädalavahetusel, tulid vastu sellele, mida ka Isamaa oli soovinud ja mis ühtis meie soovidega, minna üle eestikeelsele haridusele ja panna sellele kuupäev," ütles Kallas.

Erakonnad jõudsid Kallase sõnul aga põhimõttelise kokkuleppeni sotsiaaldemokraatide ettepanekus tõsta tulumaksuvaba miinimumi. "Tulumaksuvaba miinimum tõuseb 654 euroni, mis on miinimumpalk. Miinimumpalga ulatuses oleks tulu maksuvaba ja see jätaks inimestele rohkem raha kätte," ütles Kallas.

Isamaa ettepanek elektrituru reformiks võib olla Kallase sõnul tehtav, kui see ei riku konkurentsi- ega riigiabireegleid. "Siis ma arvan, et sellega saab minna edasi, aga see pole lõpuni selge, ka töörühmas on see vaidlus ka, et mis on reaalselt tehtav. Mul on kahtlus selles ajamastaabis, aga kui eksperdid ütlevad, et see ei riku turuloogikat, ei tekita eriolukordi, millest hiljem lahti ei saa, siis me saame ju seda arutada," ütles ta.

Kallas ütles, et ta ise sõidab küll sel nädalal Madridi NATO tippkohtumisele, kuid läbirääkimiste meeskond ja koalitsioonikõneluste töörühmad jätkavad tegutsemist. "Pausi vahele ei tule, meie soov on endiselt see koalitsioon kiiresti kokku panna, aga tundub, et teistel ei ole sellega nii kiiret," ütles ta.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimehe Lauri Läänemetsa sõnul on suures pildis jõutud üksmeelele, kuid vaja on sõnastada detaile.

"Mulle tundub, et me põhimõtteliselt oleme suures plaanis enam-vähem konsensusele jõudnud. Mis puudutab eestikeelsele õppele üleminekut, siis seal proovime seda sõnastama hakata, siis saab lõplikult veenduda, et kõik ühte moodi aru saame," ütles Läänemets.

Isamaa soovib esimesed, neljandad ja seitsmendad klassid eestikeelseks teha 2024. aastal.

Läänemets märkis, et sotsiaaldemokraatide ettepanek on Isamaa omale suhteliselt sarnane, kuid nende prioriteediks on õpetajate palgatõus ja koolitamine. "See kõik maksab väga palju. Ja loomulikult lõpuks peaks olema siht see, et kõik Eesti koolid on eesti koolid – lõpuks vene keelt ja eesti keelt emakeelena kõnelevad lapsed õpivad koos. See ei tähenda, et aastal 2026 hakkame koole liitma, vaid lapsed, kes tulevad eestikeelsest lasteaiast valivad omale kooli ja see võiks olla eestikeelse õppekeelega kool," kirjeldas ta.

"Minu arvates see ettepanek kompromissiks on väga hea, võib-olla Isamaa seitsmenda klassi osas peab natuke sammu tagasi tegema," ütles Läänemets.

Kokku ei ole lepitud ka perehüvitiste tõstmises, praegu on Läänemetsa sõnul endiselt küsimus selles, kas kolmelapselise pere toetust tõsta 600 või 700 euroni. "Ka 600 eurot on ma arvan väga hea kokkulepe lõpuks," ütles ta.

Toimetaja: Barbara Oja

Allikas: intervjueerisid Reene Leas, Johannes Tralla

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: