NATO idatiiva riigid relvastavad Ukrainat NSVL-is toodetud varustusega. NATO lääneriigid aga aitavad idapoolsetel liikmetel need relvad asendada uuema tehnikaga, vahendas The Wall Street Journal. 

"Ukraina sõja tagajärg on see, et me kiirendame üleminekut nõukogude ajalt uuele, kaasaegsele NATO tehnikale. Alliansi üks peamisi ülesandeid on tagada, et NATO väed saaksid koos tegutseda" ütles NATO peasekretär Jens Stoltenberg. 

Viimased geopoliitilised arengud pole kooskõlas Venemaa presidendi Vladimir Putini seatud eesmärkidega. Stoltenberg teatas kolmapäeval, et Rootsi ja Soome on ametlikult kutsutud NATO liikmeks. Ukraina sõda tugevdab ka Atlandi-üleseid sidemeid. Euroopa Liit rahastab esimest korda oma ajaloos relvade ostmist. 

Poola on saatnud Ukrainale vähemalt 240 Nõukogude tüüpi tanki, lahingumasinaid ja raketiheitjaid. Poola kõrged ametnikud teatasid, et nad pakkusid end Ukraina Pešawariks. Nad viitasid Pakistani linnale, mis oli 1980. aastatel Afganistani võitlejate tagalabaas, vahendas The Wall Street Journal. 

"Ida-Euroopa riigid on olukorras, kus me kasutame vanu nõukogude tüüpi relvi, mis sobivad suurepäraselt Ukraina sõjaväele," ütles Tšehhi välisminister Jan Lipavsky. 

NATO riigid proovivad nüüd standardiseerida oma relvastust, et liitlased saaksid omavahel jagada laskemoona ja muud relvastust. Ida-Euroopa riigid soovivad, et NATO lääneriigid laenaks või müüks nendele kaasaegset varustust. Lähiaastatel tahavad Kesk-Euroopa riigid oma sõjatehnika täielikult moderniseerida. 

NATO kõrge kaitseametnik ütles ajalehele The Wall Street Journal, et Rumeenia on juba ostnud raketisüsteemi HIMARS. Rumeenia, Poola ja Slovakkia plaanivad asendada õhutõrjesüsteemid S-300 USA Patriot süsteemiga.