ERR Madridis: Balti riigid ootavad NATO kohtumise otsuste kiiret täitmist
Balti riikide juhid on NATO Madridi tippkohtumise otsustega meie piirkonna kaitse tugevdamiseks rahul, aga soovivad, et need ka kiiresti ja selgelt teoks saaks. Jätkuvalt tuleb lahendusi otsida õhukaitse tagamiseks.
USA president Joe Biden rääkis NATO tippkohtumist lõpetaval pressikonverentsil demokraatliku maailma ühtsusest Ukraina toetamisel ja NATO ühtsusest oma liikmesriikide kaitse tugevdamisel.
"(Venemaa president Vladimir) Putin arvas, et ta suudab murda transatlantilise liidu. Ta püüdis meid nõrgestada. Ta ootas, et meie meelekindlus mureneb, aga ta saab täpselt seda, mida ta ei soovi. Ta soovis NATO soometumist. Ta sai Soome natostumise," kõneles Biden.
Nii USA kui ka Suurbritannia riigijuhid pidid vastama ajakirjanike küsimustele, kuidas nad inimestele selgitavad vajadust hakkama saada sõja majanduslike järelmite ja tõusvate hindadega.
"Vabaduse eest maksmine on alati seda väärt. Kui me ei saavuta Ukrainas õiget tulemust, on Putin positsioonil, kus ta saab jätkata agressiooniaktidega
teistes kunagise Nõukogude Liidu osades," vastas Briti peaminister Boris Johnson.
Suurbritannia on Eesti liitlasüksuse juhtriik. Britid lubasid liitlaste üksuse Eestis kasvatada brigaadini, millest osa jääb paiknema Suurbritanniasse. Lisaks lubavad britid Eestisse tuua kaudtulesüsteeme ja helikoptereid.
Baltimaades suureneb ka USA roteeruvate üksuste kohalolu ja USA nimetab võimalike lisanduvate võimekustena soomukeid, lennukeid ja õhukaitset.
Hispaania on lubanud täiendavate hävitajate saatmist Ämarisse ja õhukaitsesüsteeme Lätti.
"Mina olen küll selle tippkohtumisega rahul. Me saime väga tugevad sõnumid. Esiteks seda, et Venemaa on otsene oht Euroopa julgeolekule, mitte ainult meile. Teiseks, selleks, et ta on nii otsene oht, tuleb liikuda heidutushoiakult kaitsehoiakule. See on suur fundamentaalne muutus NATO hoiakus üldse. Ja kolmandaks, ka konkreetsed idatiiva tugevdamise plaanid, millega kõik nõustusid," selgitas peaminister Kaja Kallas.
Kallas ootab, et NATO poliitilised kokkulepped kiiresti ellu viiakse ja kaitseväelastelt sisu saaksid. Jätkuvalt tuleb tööd teha õhukaitse tagamiseks.
Rahulolu NATO tippkohtumise sõnumitega väljendasid ka eesti naabrid.
"Me tunneme end palju kindlamalt, aga need on alles üksnes poliitilised juhised ja nüüd tuleb loomulikult tööga jätkata," sõnas Leedu president Gitanas Nauseda.
"Me muutume kohe tugevamaks. Me sõlmisime eile ühisavalduse kanadalastega meie presidendi (Egils Levitsi) ja peaminister (Justin) Trudeau juuresolekul ja see tähendab, et lähemal ajal loome me rahvusvahelise brigaadi kõigi brigaadi võimekustega," rääkis Läti kaitseminister Artis Pabriks.
"Aktuaalne kaamera" küsis Pabriksilt, kas kutselise kaitseväega naaberriigil on kriisi korral vastupanuks üldse endal vägesid välja panna.
"Me mõtleme sama teie kohta. Me peame olema valmis esimesest hetkest. Meie teame, kui palju vägesid meil on, ma loetlesin just neid, esimesest tunnist alates. Küsimus on, kui palju vägesid teie kokku saate esimese kolme-nelja tunni jooksul," vastas ta.
NATO valitsusjuhid rääkisid ka vajadusest kaitsekulusid tõsta.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"