Mida me küsima läksime ja mida me saime?

Täna on Eestile oluline päev, Eesti inimestele ja Eesti ettevõtetele oluline päev. Eestis on turvaline elada. Eestisse on turvaline investeerida.

Mida me läksime küsima, on umbes see, mille me saimegi. Me tahtsime, et Eestit oleks võimalik kaitsta esimesest sekundist, esimesest meetrist ja seda meile ei tagaks mitte ainult kõmisevad sõnad, vaid seda tagaksid reaalsed väed, juhtimisstruktuurid, plaanid ning kõik muu, mis sinna juurde kuulub. Selle me täna kõik otsustena saime.

Meile tuleb diviisi juhtimisstaap - mida see tähendab?

Maakeeles see tähendab seda, et NATO on Eestis esimesest sekundist, tegelikult juba enne, kui konflikt peaks puhkema, valmis sõdima 15 000 kuni 20 000 mehega.

Selleks on olemas peakorter, selle me loome koos brittidega, selline otsus on olemas. Selleks on olemas lisaks Eesti vägedele ka Briti väed. Britid on teatanud, et nad määravad Eesti jaoks ühe oma brigaadi - umbes 5000-liikmeline üksus. Selle brigaadi ülesanne on Eestit kaitsta. Muuseas, enamus selle brigaadi allüksustest on juba eFP (NATO lahingugrupid) koosseisus Eestis käinud ehk nad on juba praegu suhteliselt tuttavad sellega, mismoodi Eesti kaitsmine käib.

Lisaks on britid lubanud meile kallimaid, suurema tulejõuga võimeid nagu pikamaa-raketiheitjad, helikopterid ning ka õhutõrjet.

Sama on Balti riikidele lubanud ka Ameerika Ühendriigid.

Nii et Eesti saab lõpuks õhutõrje ilma, et me ise peaksime võtma selleks laenu? Suurbritannia ja USA toovad selle siia kohale? Või kuidas see käib?

Sellega on ikka nii, et koostööd tahetakse teha nende riikidega, kes ka ise kõvasti oma kaitsesse panustavad, kes on ise motiveeritud seda tegema ja on alati valmis jooksma ühe ringi rohkem kui teised.

Mis suurusjärgus uusi liitlassõdureid Eestisse tuleb? 5000 käis siin juba läbi.

Need üksused ei hakka kogu aeg paiknema Eestis. Nad hakkavad osiste kaupa siia roteeruma. Ja see on täitsa normaalne, nad ei peagi siin olema. Nad peavad teadma, kuidas nad siia kiiresti saavad, mida siin tegema peab.

Aga ma arvan, et see suurusjärk jääb 500 ja 1000 vahele, mis hakkab siin täiendavalt olema.

Kui kiiresti need sõdurid siia kohale jõuavad, kui konflikt peaks õhus olema?

Me peame selle lihvima selliseks, et selle saab ära lahendada nädalatega.

Peaministri sõnul kinnitati, et NATO kaitseb Eestit sissetungi esimesest minutist peale. Arvestades Kaja Kallase varem öeldut, et NATO võib appi tulla alles poole aasta pärast, siis kas kaitseplaane muudeti või sai peaminister millestki valesti aru?

Peaminister saab päris hästi aru kõikidest asjadest. Kuidas NATO kavatses enne idatiivale heidutust rakendada, oli läbi selle, et meie kavatsus oli Venemaad veenda selles, et meid ei ole mõtet rünnata, kuna vastujõud, mis sellele tuleb, tuleb selline, et Venemaa kindlapeale kaotab.

Nüüd Ukrainas on Vene Föderatsioon meid kõiki veennud selles, et neid see eriti ei huvita, nad on valmis tegema kolossaalseid vigu ning võtma riske, mis ühelegi ratsionaalsele inimesele enam loogiline ei tundu. Ehk see heidutus sellise mudelina enam ei toimi.

See heidutus, mille me peame Madridi tippkohtumise järgselt Venemaale saatma, on see, et me oleme esimesest sekundist valmis sellise hulga vägedega, et sa esimesest sekundist meist enam jagu ei saa.

Need 300 000 sõdurit, kes peaksid NATO kiirreageerimisjõu moodustama, on esialgu olemas üksnes paberil. Millal nad ka päriselt on valmis tegutsema?

Enamuses on nad ikkagi päriselt ka olemas. Mis kiirreageerimisjõudude suurendamisega juhtus, oli see, et enamus riike lihtsalt teatas, et nad annavad rohkem oma jõududest NATO käsutusse, NATO Euroopa ülemväejuhataja käsutusse. See ühtepidi näitab suuremat usaldust NATO vastu ja ka suuremat tegutsemistahet idatiiva kaitsmisel.