Rootsi, aga eelkõige Soome liitumine NATO-ga nihutab oluliselt jõudude tasakaalu meie piirkonnas. Eestile kallaletungiks on tarvis vähemalt kolmekordset ülekaalu, arvestavad sõjaväelased.

"Soome sõjaaja kaitseväe koosseis on suurusjärgus 300 000 ja sinna lisanduvad veel vabatahtlikud komponendid. Selline väehoiaku tugevnemine tõstab Eesti ja teiste Balti riikide sõjalist julgeolekut," ütles Kaitseliidu peastaabi planeerimisosakonna ülem kolonel Janno Märk.

Teiseks vähendab NATO laienemine siia oluliselt kallaletungija võitlusruumi. Esimest korda saab NATO toetuda Soome lahe põhjakaldale ja kaitsta vägede juurdetoomist õhu- ja mereteed pidi.

"Venemaa on viimase 15-20 aasta jooksul just selliseid relvasüsteeme arendanud, et takistada liitlasvägede siia regiooni toomist, kasutades selleks just õhu- ja mereteid," selgitas Märk.

Kaitseuuringute keskuse teadur Martin Hurt ütles, et muutused ei toimu kiiresti. Soome ja Rootsi liitumine võib kesta kuni järgmise aastani. Sõda Ukrainas ei näita aga lõppemise märke.

Plaane saab sepitseda aga juba nüüd. Seda teeb ka Venemaa.

"Soome ja Rootsi ühinemine kindlasti leevendab seda, mis tulevikus saab olema, kui Venemaa on oma vägesid taas tugevdanud ja saab ära kasutada ka õppetunde, sest kindlasti venelased ise saavad kogemusi juurde sellest sõjast Ukrainas," rääkis Hurt.

Kolonel Märk lisas, et juba praegu annab Soome ja Rootsi samm moraalset tuge Balti riikidele, kes jälgivad Ukraina sõda ja võivad nüüd tunda end kindlamini.